/nginx/o/2013/10/28/2581666t1h90dc.jpg)
Tahtes elukaaslast majanduslikult aidata, lasi naine mehe töötasu kanda enda pangaarvele, et kohtutäitur rahale jaole ei saaks. Selline heategu tõi kuriteokahtlustuse ka naisele endale.
Elatisvõlglase aitamine tõi karistuse (7)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sel nädalal seisis kohtu ees 37-aastane mees süüdistatuna lapse ülalpidamiskohustuse rikkumises. Prokuratuuri kinnitusel mõistis kohus mehelt alaealise lapse ülalpidamiseks välja igakuise elatisraha, mille suurus on pool ehk 50 protsenti vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuid mees kohustust ei täitnud ja mittemaksmise põhjuste uurimiseks alustati kriminaalmenetlus.
Menetluse käigus tuvastati, et süüdistatav tegi juhu- ja lepingulisi töid. Selle eest saadud sissetulekuid varjas ta aga temaga suhtes oleva naise abil, kes lubas mehe juhutöödest saadud sularaha ja ametliku töötasu kanda enda isiklikule kontole ning tasus laekunud rahast mehe arveid.
Mehe sel moel aitamise tõttu esitati kriminaalasjas kahtlustus ka naisele, sest ta teadis mehe kohustusest lapse ees ja teadis, et alustatud on täitemenetlus.
Tänaseks on naise suhtes kriminaalmenetlus lõpetatud määrusega, mille järgi peab ta selle aasta 8. septembriks maksma riigituludesse 430 eurot.
Elatisraha mittemaksmine on sisuliselt oma lapse tagant varastamine, leidis riiklik süüdistaja prokurör Jane Pajus. «Enda heaolu ei tohi seada lapse omast kõrgemale ja eriti küüniline on selleks kaasata ja ära kasutada teisi inimesi, kes heast südamest ja pikemalt mõtlemata on valmis aitama,» lausus Pajus.
Varem kriminaalkorras karistamata mees tunnistas oma süüd ja kinnitas, et on prokuratuuriga sõlmitud kokkuleppega kõigiti nõus. Võlglase advokaat põhjendas tekkinud elatisrahavõlga kohtule asjaoluga, et ettevõte, millega tema kaitsealune oli seotud, lõpetas tegevuse ning tekkisid rahalised raskused.
Mehe tunnistas kohus kokkuleppemenetluses süüdi lapse ülalpidamiskohustuse rikkumises ja mõistis talle viiekuulise tingimisi vangistuse üheaastase katseajaga. Menetluskuludena tuleb mehel tasuda 489 eurot, mille maksmist soovis mees ajatada 12 kuu peale.