Iseenesest on hea, et tehnilisse teemasse sekkuvad ka linnakodanikud ning Raho Langsepa kui muusikaliselt haritud tegevinterpreedi arvamus on teretulnud.
Tartu kellamängu ei pea häbenema
Iseenesest on hea, et tehnilisse teemasse sekkuvad ka linnakodanikud ning Raho Langsepa kui muusikaliselt haritud tegevinterpreedi arvamus on teretulnud.
Olen ka ise kellamänge kuulamas käinud väga paljudes linnades (kahjuks Hiinas mitte) ja ma ei saa öelda, et meie kariljoni kõla eristub teistest olulisel määral. Olen Saksamaal kuulnud seitsme kellaga kariljonit, mis kõlas, nagu oleks paksust plekist ämbrite pihta löödud, ja keegi ei ärritunud või punastanud piinlikkusest, see oligi sellise kõlaga kariljon. Olen kuulnud ekspertidelt, et Saksa kellad ongi laiema kõlaspektriga (kõrvalintervallid pole niivõrd minimeeritud) ja Hollandi omad kitsama kõlaspektriga, n-ö täpsemad.
Iseenesest on eestlaste kriitiline meel kannustav ja edasiviiv jõud, aga vahel tundub mulle, et rahul ei olda mitte millegagi, sealhulgas sooviksime ilma muuta ja Looja asemele asuda.
Hollandi kuninglik valukoda, suurte kogemustega tehas, töötab täisvõimsusel. Kas sealt üldse tellitaks kelli üle terve kontinendi, ka maailma kõige kuulsamate kirikute torni, sh Notre-Dame, kui nad praaki toodavad? Nende insenerid andsid hinnangu Karlsruhes tehtud kelladele: pärast uute kelladega sobitamise eesmärgil tehtud salvestiste analüüsi teatati, et Saksa kellad on head kellad. Kas nad valetasid meile ja üritavad oma väidetavalt hea kauba sobitada praakkellade vahele ja ei hooli oma mainest?
Laine Jänese eestvedamisel salvestati aastal 2003 kellade üksiktoonid ja neid analüüsiti EMTA helistuudios. Negatiivset tagasisidet ei olnud.
Mäletan selgelt meie kariljoni poleemikat, mis levis kohe pärast selle ülesseadmist, ja ka seda, kuidas sellel ajal meie suurim kellaspetsialist Aivar Mäe lõpetas poleemika: aga kellad ju nii kõlavadki (kuigi käsikellade kõla on täpsem).
Ma ei ole kuulnud mingit nurinat Viljandist, kus on väga sarnase kõla-spektriga kellad – ülemised, nagu ikka täpsemad, alumised laiema kõlaspektriga. Füüsika + kõrvalintervallid.
Viljandis ja Rakeveres kellad ülesseadnud tornikellade spetsialist Toomas Mäeväli, kes andis eksperdihinnangu ka Tartu kelladele, ei nimetanud samuti midagi negatiivset. Ta kinnitas, et uued kellad saab vastava analüüsi tulemusel ja kindla mensuuri valmistamise korral sobitada hästi teise tehase kelladega, ka seda, et kelli saab häälestada ainult nii, et need tornist maha võtta ja tehasesse viia; keegi neid seal tornis «viilima» ei hakka, ka ei saa midagi juurde valada lihtsalt niisamuti. See ei ole nii lihtne. Väiksemate kellade puhul on seda võimalik lihtsamini teha.
Mul on absoluutne kuulmine ja mina kuulen instrumendi või inimese tekitatud n-ö puhast kõla harva … Kas lind laulab puhtalt? Ka mina kuulen, et näiteks D-duuris mängitud terts riivab kõrva, ja ma püüan selliseid kooskõlasid vältida seadete tegemisel, aga nii lühikese helirea puhul ei saa kõike vältida, kui, siis mängida vaid ühehäälselt.
Meie kellade üksiktoonid kõlavad hästi, segama hakkavadki kooskõlad, kui suurem kell katab järelkajaga väiksema kella kõla. Suurem helirida annab ka avaramad võimalused teha seaded laiema ulatusega, mitte pressida akordilist järgnevust lähimatest nootidest.
Et «Tartu marss» kõlab minooris … ehk siis suure tertsi asemel väike … Olen nõus sellega, et «Tartu marss» ei ole kellamängule sobilik laul, sest ka sama noodi kordust ei ole võimalik kiiremas tempos tehniliselt teostada.
Kahju kuulda, kui kõik, kes on meie kellamängu kuulnud, on õnnetud ja nõutud. Selline masenduskariljon. Kes need kõik on? Palju neid on – 10 inimest, 50 000 inimest? Meil oli Nordic Festi raames vastupidine kogemus, kui seitsme riigi külalised hakkasid kaasa laulma ja tantsima, olid õnnelikud ja tänulikud, et nende rahvaviisid sealt kõlasid.
Mul ei ole mingit kohustust Tartu kariljonit kaitsta. Olen suhelnud Hollandi tehasega teemal, et uued kellad ideaalselt sobitada olemasolevate kõlasse. Ka mina olin selles ettevõtmises veidi skeptiline, aga kuna Saksa tehas on töö lõpetanud ja Hollandi tehas kinnitas, et erinevad kellad saab omavahel sobitada, ei näe ma põhjust vastu vaielda.
Ka kuulsaima kariljonisti Frank Della Penna kariljoni kelladest pooled pärinevad aastast 1950 USAst ja lisakellad telliti Hollandist. Suurepärane sobivus.
Me ei ole mõtlematult tormanud, kõik on läbi kaalutud.
Julgeksin pakkuda lahenduse: pärast uute kellade seadistamist saame tõelise tervikpildi ning kui vaja, saavad Hollandi insenerid «halvad Saksa kellad» kaasa võtta ja need häälestada. Kindlasti pole see flöödi häälestamine, see on suur töö. Aga peamine on siiski tulemus, sellega oleme me ju kõik päri.