Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2016/04/06/5235915t1h94c1.jpg)
Alatskivi vallavanema Andu Tõrva sõnul ei avata sealses koolis sel sügisel enam 10. klassi, sest volikogu otsustas keskkooli ümber kujundada põhikooliks.
Sellest sügisest 11. ja 12. klassis õppivad 14 noort saavad Alatskivil gümnaasiumi ära lõpetada, kahe aasta pärast jääb sinna ainult põhikool.
Ka Puhja vallavolikogu otsustas mullu veebruaris, et Puhja gümnaasium korraldatakse 2017/18. õppeaastaks põhikooliks. Sügisel alustavad selles gümnaasiumis õpinguid vaid 12. klassi õpilased, kelle lõpetamise järel lõpetab ka gümnaasium.
Väljaspool Tartu linna jätkavad Tartumaal gümnaasiumide pidamist veel Ülenurme, Luunja, Rõngu, Võnnu ja Tartu vald ning Elva linn.
Naabrite juures Valgamaal alustab septembris aga riigigümnaasiumina Valga gümnaasium.
Muutusi tuleb ka põhikoolides. Tartumaal Peipsiääre vallas otsustas volikogu sel aastal liita Kolkja põhikooli ja lasteaia. Sama tehakse Jõgevamaal Torma ning Sadala põhikooli ja lasteaiaga.
«Need kolm kooli jätkavad sügisest lasteaed-põhikoolidena,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant Marit Valge.
«Kooli ja lasteaia liitmises pole midagi halba,» ütles Peip-siääre vallavolikogu esimees Viktor Filippov. «Tahame üht üksust, seda on lihtsam juhtida. Meie kool ja lasteaed ongi sisuliselt üks, need on ühes majas, sööklagi on ühine.»
Viktor Filippovi sõnul kooli ja lasteaia liitmine nende töösse suuri muutusi ei too. «Kooli direktoril tuleb lihtsalt rohkem paberitööd,» selgitas ta. «Lasteaia juhataja jätkab oma poolel oma sisulist tööd, temal jääb bürokraatiat vähemaks.»
Vene õppekeelega Kolkja koolis käib ligi 40 õpilast, lasteaias alla paarikümne mudilase. «Peamine on kooli hoida,» toonitas volikogu esimees. «Lapsi on meil küll vähe, aga koolist ei saa me loobuda. Kuni on kool, seni on küla. Sellepärast ei taha meie vald ka teistega ühineda. Lapsi on vähe, ühes klassis kaks, teises kuus – selline kool on meil. Suures vallas otsustataks kohe, et see pannakse kinni.»
Kolkja kooli ja lasteaia liitmisel on eelkõige majanduslik põhjus.
«Loodame ühe üksusega raha veidi kokku hoida,» ütles Filippov. «Juba mitu aastat ei tule me koolile riigilt saadava rahaga välja, sel aastal annab vald koolile ligi 129 000 eurot, see on juba üle poole vajaminevast rahast. Kooli hoiame viimse võimaluseni. Üldiselt on meil kõik hästi, saab elada.»