Eesti vanim muuseum, Tartu ülikooli loodusmuuseum, tähistab kolmapäeval oma 214. aastapäeva. Sel puhul on külalised oodatud osalema ajarännakul, et uudistada sadade miljonite aastate vanuse elu jälgi Eestis.
TÜ loodusmuuseum tähistab sünnipäeva geoloogilise ajarännakuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loodusmuuseumi teatel on kavas ekskursioonid, põnev otsimismäng ja õhtu lõpetab vestlusring. Ka pilet on tavapärasest odavam.
Lapsed saavad kogu päeva jooksul osaleda otsimismängus. Kell 13 ja 15 korraldatakse tasuta ekskursioonid, kus tutvustatakse kivimite ja kivististe maailma. Kell 17.30 algab 19. sajandi professori juhatusel ajarännak 400 miljonit aasta tagusesse aega, mil Tartu asemel laius meri ning ujusid ringi rüükalad. Ajarännak toimub professor Asmussi tegelaskuju juhatusel.
Asmuss kogus ulatusliku kollektsiooni Aruküla koobastest pärit devoni rüükalade kivistisi ning kirjutas neist monograafia, mis tõi Aruküla leidudele ülemaailmse tuntuse.
Kell 18 jätkub aastapäev vestlusõhtuga «Sinustki võib saada fossiil», kus paleontoloog Oive Tinn kõneleb fossiilide tekkimisest, uurimisest ning Eestist leitud kivististest. Õhtut juhib Veljo Runnel.
Tartu ülikooli loodusmuuseum sai alguse 6. aprillil 1802. aastal, mil muuseumi direktor professor Gottfried Germann võttis vastu tema keiserliku kõrguse, suurvürst Konstantin Pavlovitši kingituse: raamatud ja naturaalide kogu. TÜ loodusmuuseumi avas pärast pikemat kinniolekut tänavu 16. jaanuaril uuendatud püsinäituse «Maa. Elu. Lugu», mida on praeguseks külastanud juba üle 25 000 inimese.