Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
tartu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Telefon sobib giidiks, masin oskab luuletada

Seni on arvutiteaduste instituudi magistrant Taimo Peelo katsetanud mobiilse giidi rakendust oma kodus, kus tal on seina peal Tartu kunstniku Kairo maal. Selle kõrval on uksekaarti meenutav valget värvi passiivne RFID-kiip, mille kaudu saab telefoni laadida maali kohta käivat infot. FOTO: Margus Ansu

TÜ arvutiteaduse instituut korraldab 2014. aastast kaks korda aastas tudengite IT-projektide võistlust, kuhu on oodatud nii start-up-ideed, praktilised rakendused, lihtsalt nutikad lahendused kui ka õppeainete raames teostatud projektid.

Kaks instituudi magistranti, Taimo Peelo ja Sander Soo, otsustasid konkursile saata rakenduse, mis aitab telefoni mobiilsensorite abil end ruumis positsioneerida. Idee tõi magistriastme projektide seas neile võidu.

RFID-kiip

Peelo ja Soo lõid mobiilse muuseumigiidi rakenduse, mis aitab muuseumikülastajat olukorras, kus giidituur on liiga kulukas, giid on parasjagu hõivatud või kui külastaja soovib näitust ise avastada.  

Rakenduse toimimiseks peavad kõik muuseumi eksponaadid sisaldama RFID-kiipi. Kogu muuseumihoone kaart aga laaditakse külastaja mobiili pärast kontakti esimese RFID-kiibiga. See võimaldab muuseumis ringi käies jälgida, kus parasjagu viibitakse ning mida veel avastada.

Peelo sõnul ilmub kogu teave eksponaadi kohta ekraanile peale seda, kui nutitelefon saab kiibiga kontakti. Olenevalt eksponaadist saab rakendusse lisada selle kohta nii teksti, pilte kui ka audio- ja videofaile. Seda infot saavad lisada muuseumitöötajad ise.

Peelo ja Soo rääkisid, et rakendus võimaldab iga korruse kaardi kuvamist koos kasutaja hetkeasukohaga, samuti automaatset korrusevahetust, kui kasutaja liigub ühelt korruselt teisele. Lisaks näeb kasutaja ajalugu ehk kui ta kõnnib koridorist koridori, saab näha, kus ta on varem käinud.

Arendusvõimalused

Peelo sõnul on tänapäeva nutitelefonidel enamasti sellised sensorid, et rakendus telefonis töötaks. Aplikatsiooni kasutamiseks midagi nutitelefonile juurde ostma või lisama ei pea.

Praegust rakendust saavad kasutada ainult nägijad. Seda on aga võimalik arendada edasi, et see oleks ka abivahend nägemispuudega inimesele. Näiteks nii, et eksponaati kirjeldav tekst loetakse ette, samuti saaks lisada GPSist tuttavad häälkäsklused ja -juhised. «Selleks on vaja väga täpset asukoha positsioneerimist, mis eeldaks kindlasti lisariistvara paigaldamist muuseumisse,» lisas Soo.

Praegu Ameerika Ühendriikides viibiva Soo sõnul on sealsetes muuseumides ringi käes tekkinud juba palju mõtteid, kuidas rakendust edasi arendada, nii tehniliselt kui tavakasutaja poole pealt.

Vanasõnad uude luuletusse

Arvutiteaduste instituudi bakalaureuseõppe esimese aasta üliõpilaste seas said konkursil esikoha aga informaatikatudengid Mihkel Kohava ja Kaspar Kängsepp. Nemad lõid programmi, mis genereerib etteantud sõna põhjal eesti vanasõnadest inspireeritud luuletusi.

Kohava rääkis, et jaanuari alguses käis ta luuletusi ette lugemas Luuleprõmmul, kus rahvas need hästi vastu võttis.

Programm kasutab luuletuste tegemiseks veebilehe folklore.ee kaudu kättesaadavaid vanasõnu, mida saab siduda päevakajaliste uudiste pealkirjade või iseenda valitud märksõnaga. Generaator kasutab iga järgneva rea kirjutamiseks võtmesõna eelneva rea lõpust.

Et luuletused oleks võimalikult mitmekesised, saab igaüks välja valida eelistatud parameetrid, et avastada eri kombinatsioone.

Kohava sõnul teeb programm praegu katsetamise käigus palju selliseid luuletusi, mille tekst on seosetu. „Praegu on iga viies luuletus selline, nagu võiks olla tegelikult iga luuletus,“ ütles ta ja lisas, et programmi saab tehniliselt palju paremaks teha, kuid see nõuab veel aega.

Peelo ja Soo kinnitasid samuti, et arenduse väljatöötamisel ei ole nad piirdunud ainult sellega, et koolis hinne kätte saada. Mõlemad noormehed on praegu koolitöödega hõivatud, siiski loodavad nad oma rakendust mõnes muuseumis ka päriselt katsetada. „Põhiline on see, et aplikatsioon leiaks rakendust ja meil oleks päris klient olemas,“ sõnas Peelo.

Tagasi üles
Back