/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2010/12/28/490482t1h10c0.jpg)
Mitmel pool Tartu katustel välguvad viimastel päevadel hoolsalt lumelabidad, sest valge vati koorem on kasvanud paljude arvates ohtlikult suureks.
Katused annavad lumekoormale järele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kindlasti on pannud inimesi majade peale kogunenud hangesid üle vaatama teadmine, et viimastel päevadel on kaks katust lume raskuse all lausa sisse kukkunud.
Üleeile õhtul pääsesid inimesed Jõgevamaal katusevaringust vaid ehmatusega. Üleeile pidi aga üks piimaandja jätma Ida-Virumaal oma elu, kui lauda katus kukkus loomadele kaela.
Inimesed viga ei saanud
Päästeametile saabus esmaspäeva õhtul kell 20.05 ärev väljakutse Jõgevamaalt Selli külast, kus lume all oli sisse varisenud vana talumaja katus. Hoones viibis õnnetuse ajal kaks inimest.
Lõuna-Eesti päästekeskuse avalike suhete büroo juhtivspetsialist Marek Kiik märkis, et katusevaring jäi vahelael pidama ja inimesed jäid sellest õnneks puutumata. Küll on aga selge, et enne põhjalikku remonti selles majas elada ei saa, sest viga on saanud selle kandekonstruktsioonid ning varing nihutas paigast ka korstna. Majaga kokku ehitatud laut kukkus täielikult kokku.
Esmalt helistasid majaelanikud oma sugulastele, need kutsusid aga vaatepilti nähes appi päästjad. Kuna hoonele autodega juurde sõita ei saanud, tuli päästjatel eakad inimesed 600 meetri kauguselt ära tuua lumesaani ja kelguga.
Ühe majaelaniku võtsid sugulased oma hoole alla. Teise viis kiirabi tervisekontrolliks haiglasse.
Ilmselt oli katus vett läbi lasknud ning kandekonstruktsioonid pehkinud, arvas Eesti Maaülikooli maaehitusosakonna lektor Kalle Pilt. Tema sõnul ei kuku piisava kaldenurgaga viilkatused Eestis naljalt alla.
«Arvatavalt oli tegemist mädanikkahjustusega,» oletas Pilt.
Suurem mure on Pildi sõnul praegu kergema konstruktsiooniga lamekatustega. Küll aga on ta tähele pannud, et inimesed ajavad lund alla ka paneelmajade katustelt ja rõdudelt. «Selleks nüüd küll vajadust ei ole,» kinnitas Pilt, lisades, et paneelmajade katused ja rõdud peaksid vastu pidama ka kümneid kordi suuremale koormusele.
Ennetav koristus
«Ei tahaks nii täpselt proovida, kus need piirid asuvad,» põhjendas lumekoristustöid Eesti suurimal katusepinnal Lõunakeskuse juhataja Jaan Lott.
Tuisu lõpust saati töötab Lõunakeskuse katusel kaks brigaadi ning suur osa tööd tuleb ära teha kõrvuni lumes, kirjeldas Lott.
Enam kui 6,5-hektarise katuse mõnes sopilisemas kohas ulatub lumekihi paksus lausa kahe meetrini. «Seda asjaolu on insener õnneks kandekonstruktsioonide tugevuse määramisel arvestanud,» lisas Jaan Lott.
Eile ajas lund katuse pealt maha ka Kalda teel asuv Ehituse ABC kauplus. Selle juhataja Sven Kraak märkis, et juba teist talve on see neil paratamatu töö. Maja lamekatuse kandevõimeks on arvutatud 50 sentimeetrit lund.
«Lund lubas juurde ja pühad tulevad peale,» sõnas Kraak, leides, et igaks juhuks oli praegu targem suurem osa lumest siiski alla visata.
Lumi ja katus
• Ohtlikult raske võib olla juba 30-sentimeetrine märg lumekiht.
• Liigne lumekoormus ohustab enim lamekatusega kergehitisi.
• Katuseastmetele koguneb rohkem lund kui mujale.
• Ohutuks liikumiseks katusel kasuta turvavarustust.
• Väldi katusekatte lõhkumist.
• Lumi ja jää ei tohi kukkuda inimeste liikumistsooni.
Allikas: tehnilise järelevalve amet