Tudeng ootab eurot muretu rahuga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese kursuse riigiteaduste tudeng Vesse Vesiaid usub, et nii nagu temagi, võtavad tudengid euro tulekut
muretu rahuga ja kohanevad uue rahaga kiiresti.
Esimese kursuse riigiteaduste tudeng Vesse Vesiaid usub, et nii nagu temagi, võtavad tudengid euro tulekut muretu rahuga ja kohanevad uue rahaga kiiresti. Foto: Sille Annuk

«Hallo! Euroinfo? Öelge, kas ma saan ka eurole üle minna, kui mul aastavahetusel pangaarvel üldse raha pole?» küsib üks tudeng. Teine tudeng haarab taskust eurokalkulaatori ja teatab, kui palju laual olev õlu eurodes maksab.


Riigiteaduste esimese kursuse tudeng Vesse Vesiaid vaatab sõprade lollitamist pealt ja muheleb järjekordsete, viimasel ajal juba tavaliseks saanud euronaljade üle. «Tudengid on tõenäoliselt kõige muretumad euro tuleku suhtes, sest nad kohanevad kiiresti ja neil pole valusaid kogemusi seoses rahavahetusega nii nagu eakamatel,» ütleb ta.

Ei muutu miski

Noormees ei usu, et tema elujärg uue raha tulles halveneb või paraneb. Ta usub, et tudengielu läheb vanaviisi kokkuhoidlikult edasi.

Praegu elab Vesse Vesiaid ära 30 000-kroonise õppelaenuga. Ta üritab seda niimoodi jagada, et raha jaguks terveks aastaks, kuni sügisel uut laenu saab.

Laen ei ole küll meeldiv koorem, kuid on õpingute ajal vaat et ainuke võimalus ära elada. Ema käest ei küsi Vesiaid põhimõtte pärast raha. «Tegin selle otsuse ülikooli tulles, sest tahan iseseisev olla ja ega emal ei oleks ka kerge mind kogu aeg aidata,» selgitab ta.

Rahaliselt on isa kaotanud noormehele abiks veel pisut üle 1000 krooni suurune toitjakaotuspension. Sellest summast enam-vähem piisab, et ära maksta oma osa nelja sõbraga kambakesi üüritava korteri kuludest.

Korterit eelistas Vesiaid ühikaelule just seetõttu, et korter tuleb odavam ning on ka kodusem.
Vesiaid teab tudengeid, kes on oma õppelaenu kohe esimese nädalaga laiaks löönud, kuid ennast ei kujutaks ta ette nii lühinägelikult kulutamas. «Ma võin ju korra laiata, aga mis ma siis ülejäänud aasta teen?» küsib ta.

Vastutustundlikkus rahaga ümberkäimisel kasvas noormehele sisse juba gümnaasiumiajal, kui ta pärast Saaremaal põhikooli lõpetamist tuli mandrile Nõo reaalgümnaasiumisse õppima.

Tudengivabadus on tähtsam

Pooleteise aasta eest ülikooli astunud, õppis Vesiaid esialgu infotehnoloogiat, kuid sai kiiresti aru, et on vale eriala valinud. Tänavu sügisel vahetas poliitiku või ettevõtja karjäärist unistav Vesiaid infotehnoloogia riigiteaduste vastu ning on uue erialaga rahul kui kassipoeg piimakausi ääres.  

Vesiaid mõtiskleb, et paremaks äraelamiseks oleks kooli kõrvalt mõistlik tööle minna, kuid seni pole tal tööle minekuks aega jäänud.

Peale ülikooli, mis on noormehe sõnul prioriteet number üks, kuulub Vesse Vesiaid korporatsiooni Sakala, on aktiivne ettevõtlike tudengite arendamisega tegelevas maailma suurimas üliõpilasorganisatsioonis AIESEC ning üritab sõbraga koos käima lükata IRLi noortekogu Tartus.

Lisaks tuleb õigel tudengil aeg-ajalt läbi teha väljasistumise ring trajektooril Nott-Möku-Zavood-Krooks.

Tööle minek tähendaks, et mingi osa aktiivsest tudengielust tuleks ohverdada, kuid esimesel kursusel pole Vesiaid seda veel teha tahtnud. «Tudengiaeg on nagunii lühike ja eks minu elus tuleb ka õige pea aeg, kui eelistan rahalist vabadust tudengielu vabadusele,» räägib ta.

Tülikad mündid

Pisut rohkem kui kuu aja eest korjas Vesiaidki sahtlipõhjadesse kogunenud mündid kokku ning vahetas pangas kroonideks. «Mulle mündid ei meeldi. See on minu jaoks kindlasti üks euro miinus, et müntides peab rohkem arveldama,» ütleb Vesiaid.

Praegugi juba sageli pangakaarti sularahale eelistav Vesiaid usub, et edaspidi hakkab ta võimalusel ainult pangakaarti kasutama.

Kui müntides arveldamise tülikus välja jätta, teeb euro Vesse Vesiaiu meelest elu mugavamaks kas või näiteks selle võrra, et euroala riikidesse reisides ei pea enam raha vahetama.

Veel arutleb noor riigiteaduste tudeng, et euroalaga liitumine tekitab teistes Euroopa Liidu riikides suuremat majanduslikku usaldust Eesti vastu. «Tõenäoliselt loob euro rohkem usaldust, aga võib-olla ajan ma ka täielikku jama praegu,» lisab ta naerdes.

Euronali ootab tegemist

Hindu pole Vesiaid poodides veel eurodes uurinud ning eurokalkulaatorgi seisab  kasutult köögiriiulil. «Mulle meeldib mõelda selles rahas, mis mul parasjagu taskus on,» selgitab ta.  
Uut aastat kavatseb Vesiaid vastu võtta sõpradega koos Tartus.

Vesse Vesiaid ei usu, et tänavu vahetuks aasta euro tuleku tõttu kuidagi teisiti. «Vähemalt minul on küll aastavahetusel muudki mõelda kui seda, et minu pangaarvel on kroonid nüüd eurodes,» ütleb ta, kuid lisab siis kavalalt, et mingisugune euronali tuleb ikka uuel aastal ka ära teha. 

Kas teate

Tudeng Vesse Vesiaid kulutas jõulueelsel nädalal umbes 800 krooni ehk 51,13 eurot.

Söögile kulus pisut alla 400 krooni, seda on umbes 100 krooni vähem kui tavaliselt, sest toidupoodi tudeng eriti ei jõudnud ning sõi seda, mis kapis leidus.

Jõulude eel ostis Vesse Vesiaid kaubamajast ka uue lipsu ja igapäevased püksid. «Muidu oleksid need maksnud kokku 900 krooni, aga ma sain 300 krooni eest,» on tudeng soodsa tehinguga rahul.

Samuti käis ta sõpradega väljas ning kulutas joogile ja söögile 100 krooni. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles