Maa-amet valmistub aeropildistamiseks

Aeropildistamise maamärk. Foto: Maa-amet

Tänavu pildistab maa-amet Eesti põhjapoolse osa alates Hiiumaast Narvani ning lõunas Lihula–Kallaste jooneni. Lääneala pildistatakse enne puude lehtimist ja idaosa juba lehes puudega.

Aeropildistamise alusel uuendatakse kaarte ja valmistatakse ortofotosid, selgitas maa-ameti avalike suhete nõunik Agnes Jürgens.

Ta lisas, et hiljuti Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuse abil soetatud uue aerokaameraga Leica ADS100 kaetakse kahe aastaga kogu Eesti territoorium uute, 25 cm resolutsiooniga piltidega. Varem kulus riigi täielikuks sama resolutsiooniga aeropildistamiseks neli aastat.

Aeropildistamise jaoks tähistavad maa-ameti töötajad sellest nädalast ülalnimetatud aladel ning Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kohtla-Järvel, Jõhvis ja nende linnade lähiümbruses riigi geodeetilise põhivõrgu ja maastikupunkte. Tähistamine on vajalik aerotriangulatsiooniks ehk aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Aeropildistuse maamärgid on vastava kirjaga varustatud 60×60 cm suurused kileruudud, mis paigaldatakse geodeetilistele punktidele või maastikule.

Maa-amet palub markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Juhul kui näiteks geodeetidel on tarvis kasutada tähistatud geodeetilist punkti, tuleb maamärk ettevaatlikult lahti võtta nii vähestest nurkadest, kui on tarvis juurdepääsuks tsentrile.

Töö lõpetamisel tuleb tsentreeritud maamärk tagasi kinnitada võimalikult täpselt samale kõrgusele tsentri kohale. Soovitatav on maamärgi kõrgus enne nurga lahtilaskmist ära mõõta, et pärast saaks seda kontrollida.

Paigaldatud tähistused koristatakse maastikult ära pärast aeropildistamise hooaja lõppemist.