Raekoja kellamäng saab suvel juurde 16 kella

Tartu raekoja kellamäng koosneb praegu 18 kellast, linn soovib tellida kelli juurde niipalju, et neid oleks kokku 34. Foto: Kristjan Teedema

Tartu raekoja kellamäng on linlastele ammu omaseks saanud, kuid kõik need 15 aastat, mil kariljon on üle linna helisenud, on muusik Merle Kollomit vaevanud, et heliulatus on senise 18 kellaga väike. Kõik palad ei mahu ära. Kollom on valinud kellamängu repertuaari ja selle sisse mänginud.

Ruumi on napilt

Tänaseks istungiks on Tartu linnavalitsus ette valmistanud eelnõu, mille kohaselt tellib Tartu Hollandi kuninglikust kellatehasest juurde 16 kella, see läheb maksma pisut alla 35 828 eurot. Linnavarade osakond saab loa sõlmida leping.

«Meie siht on kellamäng avada igal juhul linna päeval, sõltub, kas kellatehas suudab nii kiiresti,» ütles linnapea Urmas Klaas eile. Tartu linna päeva peetakse 29. juunil.

«See on nii raske küsimus,» vastab Kollom küsimusele, millise pala soovib ta laiendatud kellamänguga esmajärjekorras sisse mängida. «Meeles on mõlkunud «Mu isamaa on minu arm», mida seni mängida ei ole saanud, edaspidi saaks. Teine on Elleri «Kodumaine viis».»

Ta jätkab aga mõtisklust, et iseküsimus, kas kellamängu avamise päeval peaksid just need lood esimestena kõlama.

Kellamängu laiendama asudes oli lootus lisada kuni 12 kella. Nüüd on ilmnenud, et olemasolevat raamistikku muutmata on kellatorni võimalik juurde paigaldada 16 kella. See võimaldaks mängida nõudlikumat repertuaari ja korraldada kellamängukontserte.

Kollom tõdes, et väikemaid kellasid mahuks veel palju juurde, kuid suuremaid, mis annaksid mõnusat bassitooni, on keeruline mahutada, veelgi keerulisem oleks neid paigaldada.

Tartu soovis esialgu tellida kellamängu laienduse Karlsruhe kellatehasest, kus on valatud senised kellad. Nii loodeti saada sama kõlaspekter, mis on praegustel kelladel. Paraku on Karls­­ruhe tehas vahepeal suletud.

Järgmise variandina jäi sõelale Hollandi tehas, mis on üks suurimaid omataoliste seas, ja tehaselt on tulnud kinnitus, et nad suudavad valmistada sarnase kõlaga kellad.

Vahel on kuulda etteheiteid, et raekoja kellamäng ei ole hääles.

Nendele kurtjatele vastas Kollom, et hollandlaste hinnangul on Tartu kellamäng väga kvaliteetne ja seda maksaks uskuda. Kes ikka veel loodab ideaalselt häälestuvat kellamängu, nendel soovitab Kollom guugeldada arvutist kümmekond kellamängu, need ära kuulata ja mõelda, kas etteheited on ikka kohased.

Hulk lisakulusid

Peale kellade valmistamise ja paigaldamise tuleb veel muid kulusid: kellamängu juhtimiskeskuse laiendus, elektroonika transport ning tehase kahe inseneri majutus ja sõidukulud on 6413 eurot.

Kui juhtpuldi laiendamise asemel paigaldada uus juhtpult, mis laseb juhtida kellade kasutamist nutitelefoni, tah­­velarvuti või arvuti abil ning võimaldab lihtsamini lisada uusi meloodiaid, ulatub tööde kogumaksumus 45 741 eurole.

Ette tuleb võtta ka elektri- ja seadistustöid, mille kulu on umbes 10 000 eurot.

Seega, kellamängu laiendus läheb maksma kokku umbes 55 000 eurot.

Pool vajaminevast rahast on linnavalitsusel olemas, teise poole kogumiseks algab täna mai lõpuni kestev toetuskampaania. Linn lubab jäädvustada kõigi toetajate nimed raekotta paigutataval infotahvlil.
------------------------

Kellamängu toetuseks

•    Kellamäng paigaldati Tartu raekoja torni 15 aasta eest – 2001. aastal.

•    Kellamäng koosneb 18 vaskkellast, mis on valmistatud Saksamaal Karlsruhe kellatehases.

•    Mehaaniline kellamäng on juhitav arvuti abil.

•    Heliulatus algab väikese oktavi la-noodist ja läheb kromaatilisena teise oktavi mi-bemollini. Seejuures on puudu üks si-bemoll.

•    Nüüd tellib Tartu linn Hollandi kuninglikust kellatehasest 16 lisakella.

•    Uute kellade hankimist saab 31. maini toetada, tehes annetusi. Sularaha saab annetada Tartu raekoja infokeskuses, ülekandeid teha kontole EE882200221014740915 (saaja: Tartu linnavalitsus, viitenumber: 02109206000004,

selgitus: kellamäng).