/nginx/o/2009/11/25/272744t1hd06c.jpg)
«Kõigil isikutel on õigus teha ettepanekuid menetletavate eelnõude suhtes ning esitada oma ettepanekuid nii individuaalselt kui kollektiivselt. Ühegi seadusega ei ole ka Tartu Ülikooli kuratooriumilt sellist õigust ära võetud,» kommenteeris Tartu Ülikooli kuratooriumi esimees Jüri Raidla osade ülikooli nõukogu liikmete etteheidet, justkui astunuks kuratoorium omapäi tegutsedes üle oma volituste piiridest.
Tartu Ülikooli nõukogu kiitis tänavu 4. juunil heaks Tartu Ülikooli seaduse muutmise põhimõtted, mis kiideti heaks vabariigi valitsuses ning mis ongi praegu algatatud Tartu Ülikooli seaduse ning ülikooliseaduse eelnõude muutmise aluseks.
Eraldi seisuoha menetluses oleva eelnõu 858 SE kohta saatis aga peaministrile, haridus- ja teadusmnistrile ning riigikogu kultuurikomisjonile ka Tartu Ülikooli kuratoorium ning seda 20. oktoobril.
Tartu Ülikooli nõukogus kutsus kuratooriumi selline käik esile pahameele ning kaheksa professorit läkitasid 22. detsembril omakorda riigikogu kultuurikomisjonile pöördumise, milles juhitakse tähelepanu, et kuratooriumi esitatud ning seaduseelnõus arvestatud ettepanekud ei ühti ülikooli seisukohtadega.
Jüri Raidla hinnangul on Tartu Ülikooli kuratoorium ja nõukogu kindlasti ühel meelel selles, et ülikooli parema tulevase arengu nimel on ülikooli juhtimise reform vajalik. Samas ilmnevad nõukogu ja kuratooriumi seisukohtades erisused reformi sisus ja radikaalsuses.
«Kuratooriumi arvates on juhtimise ümberkorraldamine tarvilik ülikooli suurema avatuse saavutamiseks ja ülikooli ning ühiskonna paremaks sidumiseks,» rõhutas Raidla.
Ilmselt on nõukogu liikmete vastuseis kuratooriumi ettepanekutele seotud paljuski ettepanekuga, anda Tartu Ülikooli tulevase nõukogu, mis oma uues kompositsioonis ja kvaliteedis asendab tänast kuratooriumit, pädevusse ülikooli põhikirja vastu võtmine ja rektori valimine ning tagasi kutsumine, leidis Raidla.
«Siinkohal on paslik viidata kuratooriumi ettepeneku mõningatele olulistele detailidele seoses rektori valimisega,» rääkis Raidla ning lisas, et kuratooriumi ettepanek ei jätaks ülikooli akadeemilist personali rektori valimistest kõrvale.
«Esiteks, saaks nõukogu rektori valida minimaalselt kaheksa häälega, mis tähendab, et vähemalt osa ülikooli senati poolt nõukogusse määratud nõukogu liikmetest peaksid toetama valituks osutuvat rektori kandidaati. Teiseks, kuratooriumi ettepaneku kohaselt antakse ülikooli senatile rektori valimise küsimuses absoluutse vetoõigus, st., kui senat paneb 4/5-lise häälte enamusega rektori valimise otsusele veto, siis nõukogu poolt tehtud rektori valimise otsusele ei järgne rektori ametisse nimetamist. Toimuvad uued valimised.»
Edasi jätkub Raidla hinnangul seaduses ette nähtud tavapärane menetlus. Otsustajad ehk riigikogu liikmed arutavad läbi laekunud ettepanekud ja langetavad otsuse, kuidas reformida Tartu Ülikooli juhtimist ning lahendada teisi Tartu Ülikooli elu ja ühiskonna ootuste seisukohalt tähtsaid küsimusi.