Jaan Tooming: looja vastu peab mässama

«Ma ei tule pildistama, ei mahu enam pildile,» ütles Jaan Tooming palve peale astuda kaamera ette. Ta soovitas teha endast portree mingite abstraktsete esemete või kehaosadega. «Improviseerige, üllatage, ootan seda,» kutsus Tooming intervjueerijat üles. Tulemus on nüüd siin. Foto: Andres Keil

Kohtunud ma Jaan Toomingaga ei ole, tema tipplavastusi näinud ei ole. Olen liiga noor. Aga ma tean, sabakondiga, kes ta on.

Jaan Tooming ei anna ennast kätte. Ta sõber vahendab me vestlust. Nii ongi see siin rohkem kirjavahetus kui intervjuu klassikalises mõttes. Kus sõnad vaikivad, kõnelevad kujundid ...

• • •

Alustuseks ei saa ma kuidagi mööda sellisest ehk labasevõitu kiusatusest (kuivõrd see lugu on osaliselt ajendatud teie juubelist) küsida: kui vaatate nendele aastatele tagasi, siis mida näete? Käigud, kaared, tahted, ihad, visioonid, mõtted, nende teokssaamine?