Tartus napib lumetõrjeks tehnikat
28. detsember 2010, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulude ajal Tartus maha sadanud lume tänavatelt koristamine ja järgmisele sajule ruumi tegemine võtab veel nädala ja suurim pidur pole praegu mitte linna raha vähesus, vaid sobiva tehnika ja töömeeste nappus.
Tartu linnapuhastuse juht Madis Tammeorg hindas eile pärastlõunal Tartu tänavate olukorda rahuldavaks ja autodele läbitavaks. Kuid et tänavate seisundit võiks hinnata sõnaga hea, selleks kulub tema hinnangul veel nädal.
Lund lisandus pühade ajal eri mõõtmisandmeil 25–30 sentimeetrit, kuid tuisu tõttu jagunes seda ebaühtlaselt.
Eilne seis oli siiski niisugune, et mõnele väiksemale tänavale ei olnud sahad viimastel päevadel jõudnudki, sest olid masinameestel kahe silma vahele jäänud. Üks selliseid on Ploomi tänav, kus kohalike elanike sõnul käis sahk viimati lumetormi Monika järel ja uuesti eile pärastlõunal.
Põhiline probleem on aga linnaametnike sõnutsi, et lumi on tänavad nii kitsaks matnud, et paiguti on kahest sõidurajast alles vaid üks. Või kolmest kaks.
Sellele juhtis tähelepanu ka GoBusi Tartu regiooni direktor Valter Keis, kes ütles, et väiksemad tänavad on väga kitsad ja liiklemine raskendatud. «Ega vingumine ei aita, ise tahtsime valgeid jõule. Tehnikale teeb muidugi haiget,» ütles Keis.
Kõige hullem oli laupäeval, kui tegemist oli sellegagi, et bussid bussipargi hoovilt liikuma saada.
Kommunist asub tegutsema
Nüüd, kus teed on läbitavad, on linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haagi sõnul vaja neid laiendada. Raskuskoht on see, et vallid on nii kõrged, et tavalise tehnikaga ei saa enam midagi nende otsa kuhjata.
On vaja raskemat tehnikat, kopplaadureid ja eriti rootorlaadurit. Tartus kasutada olnu purunes jõulude eel ja vajab remonti. «Rootor ei ole küll võluvits, aga võimaldab tänavad äärekivini lahti saada,» ütles Haak.
Kui kellelgi on sellist pakkuda, võtab linn abi rõõmuga vastu. Sama käib suurte koppade ja muu lumekoristustehnika kohta.
Nappus tehnikast on nii suur, et välja aetakse isegi nõukogudeaegne laadur Kommunist.
Lume teisaldamine koppadega lähikonna platsidele, haljasaladele ja kuhjadesse jätkub, aga jätkub ka lume väljavedu. Haak nentis, et enam ei ole mingit valikut. Vedu tuleb hoogsalt käima panna.
Kõigepealt tuleb tema sõnul ette võtta vanalinna tänavad ja vanalinna ümbritsevad kitsad tänavad, näiteks Pepleri, Veski või Vanemuise. Niisamuti vajavad lahti kaevamist parklad ja parkimisalad. «Tuleb vedada ja vedada,» ütles Haak. Puhastada tuleb ka ristmikke, et vallid ei kasvaks lubatust kõrgemaks ega varjaks juhtide vaatevälja.
Ning töö käib ka selle nimel, et järgmise suure sajuga, mida ennustatakse saabuvat uue aasta alguses, oleks, kuhu lund lükata.
Liikluskord muutub
Liikluskorraldusteenistus valmistab ette Karlova linnaosa ajutist liiklusskeemi, mille kohaselt väiksemad tänavad muudetakse ühesuunaliseks, täpsemalt keelatakse tänava ühest otsast sissesõit «telliskiviga». Eile oli kaalumisel, kas sissesõidukeeld peaks kehtima ööpäev läbi või näiteks kell 7–19.
Linnapea Urmas Kruuse ütles, et Tartu toimetulekut lumega ei saa kuidagi nimetada mitterahuldavaks, aga kindlasti on üksikuid kohti, kus olukord on keeruline.
Ametnikud ootavad linlaste tähelepanekuid selle kohta, kus linnatänavatel on lume koristamisega probleeme, samuti teateid ristmikel juhtide vaatevälja häirivate lumevaalude kohta heakorratelefonil 1789. Samal numbril võib saata SMSi. Teatada võib ka e-kirjaga aadressil 1789@tartu.ee.
Lumi kulutab liigseid kaloreid
«Usun, et lumerohkusest tingitud kehakultuur tuleb kasuks. Ülesöömisest tingitud seedehäireid palju ei olnud,» ütles Tartu Kiirabi juht ja ülikooli kliinikumi anestesioloogia- ja intensiivravikliiniku direktor Ago Kõrgvee.
Kiirabi kättesaadavuselt oli pühade aeg tema sõnul siiski keeruline. Mõnikord tuli auto maha jätta ja viimane kilomeeter hädasolija juurde koos varustusega jala vantsida. «Aga me saime hakkama,» ütles Kõrgvee optimismiga hääles.
Esines ka lapsikuid juhtumeid. Üks patsient oli tunnistanud, et ta soovis kontrollida, kui kiiresti kiirabi niisuguse ilmaga kohale jõuab. Selle väljakutse põhjuseks oli 37,8-kraadine palavik.
Samas kiitis Kõrgvee neid inimesi, kes pühade ajal olid mõistlikud ja püsisid ilusti kodus. Erakorralise meditsiini osakonnal oli isegi vähem tööd kui tavaliselt, sest kukkumisest põhjustatud raskeid traumasid peaaegu ei olnud.
Kõrgvee juhib tähelepanu vingugaasile ja sellele, et inimesed tikuvad liiga vara ahjusiibrit kinni panema. «Kui te pärast kütmist tunnete, et pea valutab ja ajab iiveldama, ning kui sedasama tunneb pereliikmetest veel keegi, siis tõmmake ahjusiiber uuesti lahti ja tuulutage tuba korralikult ära!» manitseb ta.
Ka palus Kõrgvee mõelda üksi elavate kõrges eas tuttavate peale ning kui vähegi võimalik, minna kontrollima, kas nad pääsevad lumemüüri tagant välja. (tpm)