Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Jõgevamaa harrastusteatrites käib teatrikuul aktiivne elu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Luuletaja Anna Haava u 1934. aastal.
Luuletaja Anna Haava u 1934. aastal. Foto: Repro

Teatrikuul on Jõgevamaa harrastustrippidel lavaküpseks saanud mitmed esietendused, mida tuuakse järjepanu publiku ette.

Palamuse amatöörteatris mängitakse Mati Undi ja Sadala Külade Teatris Olev Antoni loomingut. Maarja-Magdaleenas tegutsevas Wiera Teatris, mis on saanud nime esimese kutselise Eesti teatritegelase August Wiera järgi, saavad  kokku Eesti naisluuletajad - nii klassikud kui ka tänapäevased poetessid.

Laupäeva õhtul Palamuse rahvamajas esietenduva Mati Undi näidendi «Peaproov» (kirjutatud 1977) lavastajaks on kultuuritöötaja Karmo Toome, kes juhendab ka Palamuse laulustuudio noori ja õpetab nendele  lavalist liikumist. «Mati Undilik teater-teatris on minu ideedele päris sarnane,» ütles ta.

Rollid nõudsid Toome sõnul põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. «Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama.»

Toome lisas, et talle mõjub «Peaproovis» etenduv proovi tegemine paroodiana. «Ta näitab proovitegemist sellise tavainimese pilguläbi, et mis see filmi või teatritegemine ikka ära ei ole ja seda kõike saab ju kõigest paari päevaga ära tehtud.»

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold, kes andis Toome hinnangul väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema, lausus Toome.

Pühapäeval lavastub Maarja-Magdaleena rahvamajas Wiera Teatri esituses «Kahe sajandi kirjad». Lavastaja ja kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui vanana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Karva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini.  

Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.

Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.

1. aprillil esietendub Torma vallas  Sadala rahvamajas Sadala Külade Teatri esituses ajakirjaniku ja kirjaniku Olev Antoni näidend «Kopkakoid». Lavastaja Valdi Reinase sõnul tuli kõige enne mõte võtta midagi repertuaari Olev Antoni loomingust. «Tegu on ikka meie maakonna inimestele tuttavama mehega, kes pärit Vaimastvere kandist, õppinud Jõgeva keskkoolis ning maetud Laiuse kalmistule. Näidendi valiku tegin siis, kui sain kirjandusmuuseumist «Kopkakoide» käsikirja.»

Reinas märkis veel, et «Kopkakoides» said suurema või väiksema osa kõik hetkel aktiivsed Sadala Külade Teatri liikmed. Ta lisas, et kuna noorematel näitlejatel pole lihtsalt mingeid kogemusi kolhoosiajaga, oli neile vaja nii mõndagi selgitada ja lahti rääkida.

Tagasi üles