Pangakontorites on hullud päevad

SEB Ülikooli tänava kontoris oli eile mündimasina taga ootel kümmekond inimest. Foto: Margus Ansu

Kuigi kroone saab pankades vahetada teenustasuta eurodeks veel järgmise aasta juuni lõpuni ja Eesti Pangas tähtajatult, on sularahavahetajad tekitanud viimastel nädalatel järjekordi kõikides suuremates kontorites.

Nii Swedbanki Lõuna-Eesti regiooni juht Piia Laurson kui ka SEB Tartu kontori direktor Mati Kitsik tunnistasid, et viimasel ajal on pangakontorid olnud inimestest pungil. «Rahvast on palju. Võrreldes novembriga on koormus kahekordistunud,» lausus Kitsik.

Pangaesindajate sõnul on põhjusi erinevaid, kuid kõige suurema massi moodustavad praegu need, kes soovivad enne uut aastat vahetada münte paberrahaks või paberraha eurodeks. Hoopis vähem lasevad inimesed koju kogutud sularaha oma pangaarvele kanda.

«Tundub, et need, kes on siiani sularaha kodus hoidnud, soovivad nii teha ka eurodega. Mis ikka külje all, see külje all,» ütles Kitsik ning lükkas ümber väite, nagu käituksid sel moel rohkem vanemad inimesed. «Ei ütleks, et need on ainult eakamad. Ma arvan, et see kodus hoidmise komme on devalveerimise hirmu üks tulemus. Iga aasta on seda juttu ju vähemalt paar korda räägitud ja see on oma töö teinud.»

Kui suuri sularahasummasid kontorites vahetatakse, ei soovinud pangaesindajad täpsustada, kuid mõnel juhul on need ulatunud isegi sadadesse tuhandetesse. Kuna suure sularahasummaga  ringi liikuda pole turvaline, soovitavad Laursoni sõnul tellerid alati inimestel panna raha pigem kontole. «Me oleme kuulnud juhtumeist, kus inimesi on röövitud,» ütles Laurson.

Masinad ütlevad üles

Kuna mündiautomaadid kõlisevad täiskäigul hommikust õhtuni, on nii mõneski kontoris need katki läinud. Näiteks eelmise nädala keskel ei saanudki Swedbanki Soola tänava kontoris münte vahetada, sest automaat oli rikkis.

Laursoni sõnul vahepeal masin parandati, kuid eile hommikul oli see taas rivist väljas. «Tehnik on teel ja see saab loodetavasti peagi jälle korda,» ütles Laurson, tunnistades, et masinad lihtsalt ei pea sellisele koormusele vastu.

Teine peamine rikete põhjus on see, et masinatesse satub sentide hulgas asju, mis ei tohiks seal olla. Näiteks poldid, mutrid või kirjaklambrid. Kõige markantsemate näidetena tõi Kitsik välja kaks hammast, mis sentidega koos lugejasse valati.

«Klaassilma pole veel leidnud, aga need hambad on juba üsna ekstreemsed,» ütles Kitsik ning pakkus naljatamisi, et leitud asjadest võiks hiljem näituse teha.
Varuge sularaha

Et juba 30. detsembril hakatakse järk-järgult täitma sularahaautomaate eurodega ning need hakkavad tööle alles 1. jaanuari öösel, siis soovitasid pangad varuda juba varakult aastavahetuseks sularaha. «Automaate täidetakse kindla graafiku järgi ning põhimõte on selline, et lähestikku asuvaid masinaid ei panda kõiki korraga kinni,» selgitas Laur­son.  

30. detsembrist 14. jaanuarini pole pangaautomaatides ristkasutustasu, mis tähendab seda, et näiteks SEB pangakaardiga saab teenustasuta võtta sularaha välja ka Swedbanki automaadist ja vastupidi.

Sularahaautomaadid
• 30.12 alustatakse sularahaautomaatide eurodega täitmist. Automaadid hakkavad uuesti tööle esimese tunni jooksul 1. jaanuari öösel.
• 30.12–14.01 ei ole automaatides ristkasutustasu.