/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2016/03/22/5184257t1hff3d.jpg)
Anestesioloogid Ago Kõrgvee ja Tuuli Metsvaht räägivad arstiteadlasest ja visionäärist, kes on nende elu mõjutanud. See inimene on eelmisel laupäeval manalateele astunud Raul Talvik.
Järelehüüe: Raul Talviku vaim oli erakordne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktori Ago Kõrgvee ees on paber, millele ta on visandanud mõne mõtte. Et mida öelda kolleegi, võitluskaaslase ja sõbra, aga ka arstiteadlase ja professori Raul Talviku kohta nüüd, mil see mees on surnud.
Ago Kõrgvee veeretab paberit näppude vahel edasi-tagasi. Üks sõna lehe ülaservas jääb silma – roosikasvatus!
«Savernas on neil maakoht, tal on neid sorte seal sadu,» ütleb Kõrgvee rooside peale mõeldes.
Kõrgvee on tundnud Raul Talvikut terve oma elu. Või vähemalt juba sellest ajast peale, kui Raul ja Tiina Talvik veel abielus ei olnud – Ago Kõrgvee on Tiina Talvikuga sugulane.
«Tõenäoliselt oli Raul see, kelle mõjutusel ma anestesioloogiks hakkasin. Raulil on olnud ka mu lastele otsene mõju – kolm neist on samuti arstid,» lisab ta.
Roosid, roosid
Tartu ülikooli kliinikumi laste intensiivravi arst Tuuli Metsvaht, kellega kõneleme Raul Talvikust hoopis teisel ajal, räägib samuti roosidest.
«See suvine õiteilu seal Savernas on hämmastav,» lausub ta. «Ma tean, et Raul Talvik on ise tegelnud pookimisega.»
Tuuli Metsvaht alustas arstikarjääri 1990. aastate alul just professor Raul Talviku käe all. «Ma puutusin temaga kokku juba üliõpilasena,» lisab ta. «Ma usun, et mu huvi oma eriala vastu on tema isikust tulenev.»
Tuuli Metsvaht meenutab üht arvestust, kus tudengeil tuli ära tunda südamestimulaatorite tüüpe. «Seal oli üks, mida ma ei suutnud ühessegi tüüpi paigutada ... Ma olin tohutult õnnetu, sest see oli üks mu lemmikerialasid ... Ma ei saanud hakkama,» meenutab ta. «Aga pärast tuli professor Raul Talvik, asetas käe mu õlale ja lausus: «Sa ei saanudki aru, et see oli katkine stimulaator ...» Talle nii meeldis panna inimesi mõtlema väljapoole rutiini.»
Ago Kõrgvee mõistab hästi, miks oli Raul Talvik see inimene, kes kõigile, kellega ta suhtles, kindlasti meelde jäi.
«Tal oli väga hea huumorimeel. See huumor oli kui noatera peal kõndimine, väga terav, aga kunagi ei solvanud kedagi,» kirjeldab ta. «Ka oli ta väga erudeeritud ja äärmiselt laia silmaringiga mees. Ta ajaloohuvi ... Ta oskas elu jälgida, ning suutis pealtnäha kaugel seisvaid asju omavahel süsteemi panna.»
Näidet ei ole vaja kaugelt otsida. Selleks on Raul Talviku raamat «Teekond maailma ääreni». Ehk lugu sellest, kuidas antiikaja maadeuurija Pytheas 2300 aastat tagasi Eestimaalt Ultima Thule avastas.
Doktor Tuuli Metsvaht kõneleb samuti Pythease teekonnast ja Ultima Thulest.
«See raamat peegeldab minu meelest Raul Talviku professionaalset detailitäpsust, mis on teaduses nii oluline,» räägib ta. «Et mitte kirjutada sellest, kuidas asjad tunduvad, vaid panna faktid ritta ja teha sellest järeldus.»
Ago Kõrgvee usub, et raamatu «Teekond maailma ääreni» ingliskeelne versioon, millega Raul Talvik jõudis tegeleda, saavutab resonantsi kindlasti terves maailmas ning sel võib olla ootamatult suur mõju Saaremaalegi.
Maailma äärel
Küsimuse peale, kus võiks Raul Talvik olla nüüd, kas ka kuskil maailma äärel, või kuidas arstid end lohutavad, kui kolleegist ilmajäämise kaotus on sedavõrd suur, vastab Kõrgvee: «Ma ei usu, et ta kuskil äärel on. Ta on pigem siinsamas. Või nagu me siin nalja tegime üleeile õhtul, et Raul Talviku hing jättis oma vana kere maha, ja ta hing on seal, kus iganes see on.»
Ago Kõrgvee usub, et Raul Talvik saadab neile veel hulga ideid ja mõtteid nende suhtlemiste kaudu, mis inimestel temaga on olnud. Asju, millest on räägitud, tuleb edasi ajada.
Raul Talvik oli Eesti perearstisüsteemi alusepanijaid, Eesti esimese suurhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi üks asutajaid ja esimene juht. Talviku huvi infotehnoloogia vastu viis 1990. aastal Balti riikide esimese internetipõhise meditsiiniinfokeskuse loomiseni.
«Tema tehnika ja infotehnoloogiahuvi on tõesti erakordne,» lisab Kõrgvee. «Juba viis aastat tagasi oli tal kodus nii suur telekas nagu ei kellelgi meist.»
Tuuli Metsvaht otsib tükk aega lauset, millega võiks Raul Talviku loomuse kokku võtta, ja leiab siis: «Ta oli tohutult inimlik inimene, kel oli erakordne vaim, kes leidis alati õige sõna, värske vaatenurga või lähenemise, mis oli sageli humoorikas, vahel terav ning mil oli alati oma iva.»
Raul Talvik
06.10.1935–19.03.2016