Emadepäeval peetav arvult 34. Tartu jooksumaraton Otepäält Elvasse tuleb varasematest lühem. Ka senised rajarekordid jäävad ajalukku.
Tartu jooksumaraton lüheneb 150 meetri võrra
Et seekordne jooksumaraton on 150 meetrit lühem, on kõigest kosmeetiline muutus, tõdes klubi Tartu Maraton pressiesindaja Peeter Liik. Hoopis sisulisem muutus on aga see, et kui jooksu 16. kilomeetril järgnes seni neli kilomeetrit kruusateed, siis sel korral suundub jooks metsa, suusamaratoni rajale. «Viimane seitse kilomeetrit kulgeb nüüd metsas, mis meeldib jooksjatele loodetavasti rohkem,» selgitas Liik.
Põhjuseid raja muutmiseks on eelkõige kaks. Kui klubi kuulutab välja, et jooks kulgeb maastikul ja reklaamib seda kui Baltimaade suurimat maastikujooksu, siis peaks jooks kindlasti rohkem ka mööda maastikku kulgema ja sellele eesmärgile astutakse nüüd lähemale, tõdes Liik. Teine põhjus on ikkagi soov ühendada ka jooksumaratoni trass rohkem Tartu maratoni põhitrassiga ehk selle päris maratonirajaga. Lisaks suusamaratonile sõidetakse samal rajal ka rattamaratoni lõpp.
Kuidas selline otsus lõpuaegasid mõjutab, on raske ennustada. Liigi sõnul on klubi jooksu lõpuosa viimist suusamaratoni rajale kaalunud aga juba varemgi. Seni on olnud hirm, et Elva jõe äärsed soisemad alad on kevadise jooksu jaoks liiga märjad. Viimased kevaded on aga näidanud, et maapind jõuab ka madalamates kohtades juba taheneda.
Palju on maratoniklubilt ka küsitud, miks jooksu pole muudetud poolmaratoniks. «Seekordne rada saab olema kõige lühem tee Otepäält Elvasse ja distantsi veel paar kilomeetrit lühemaks teha pole võimalik,» märkis Liik. Ta lisas, et distantsi pikkuselt on Tartu jooksumaraton tõesti omanäoline, kuid loodetavasti pole see omapära halb.
Niisiis selgub 8. mail, kui kiiresti osalejad uue raja läbivad. Rajarekordit püüdma ja üle jooksma saab hakata tuleval aastal.