Läinud nädalavahetusel Venemaal Tjumenis lõppenud taliujumise maailmameistrivõistlused tõid eestlastele rekordilised 42 medalit. Veelgi üllatavam uudis on aga see, et Eestile anti õigus korraldada 2018. aasta maailmameistrivõistlused.
Taliujumise MMi korraldusõigus anti eestlastele
16. märts 2016, 22:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siberis peetud maailmameistrivõistluste ajal valitses võistluspaigas tõeline talv, rääkis koondise liige Malle Elvet, kes oli ainus tartlane 16-liikmelises Eesti koondises. Tura jõge katvasse 50 cm paksu jäässe saagisid korraldajad 25 meetri pikkuse 10 reaga basseini. Napp 0,8 kraadi soe vesi kippus mõõduvõttude järel ikka ja jälle kinni külmuma ning bassein vajas pidevalt puhastamist, lisas Elvet.
MMile oli kokku sõitnud osalejaid 42 riigist, kokku 1275 ujujat. Senine parim medalisaak (36) MMilt õnnestus Eesti koondisel vaatamata tihedale konkurentsile üle lüüa kuue pjedestaalikohaga. Maarjamaa edukaimad sportlased olid Bruno Nopponen üheksa medaliga ja Henri Kaarma kaheksa medaliga.
Malle Elvet ise MMil medalit küll ei võitnud, kuid taliujumaise maailma karikavõistluste hooaja arvestuses võitis ta oma vanuseklassis teise koha. Tema sõnul tuli karikaarvestuses kaasa löömiseks osaleda viiest etapist vähemalt kolmel. Teise koha tõi sügisel Lätis Jelgavas võidetud kaks medalit ning Tallinnas Pirita Open'il saadud üks medal. Maailma karikaarvestuses said kõrgeid kohti ka mitmed teised eestlased. Medaleid said MK-arvestuses 11 eestlast.
Edukaim riik MMil oli korraldajamaa Veneemaa 293 medaliga. Järgnes Soome 56 ja Eesti 42 medaliga. Võistlustele järgnenud galal anti eestlastele pidulikult üle IWSA (rahvusvahelise taliujumisliidu) lipp koos õigusega korraldada 2018. aasta MM.