Kas saab olla tõsi, et avalikkus läks Küüni tänava peksjate materdamisel üle piiri? Kas peaksime ka kurjategijat rohkem mõistma? Äkki on vaimseid tänavakaklejaid ja peksjaid ka poliitikute hulgas?
Valimiseelsed väitlused on hunnitud. Alati kuuleb sedavõrd palju innustavaid retsepte, kuidas kõik asjad meis ja meie ümber on võimalik kiiresti ning ilma suurema pingutuseta helgeks muuta, kuni lõpuks usudki, et ainult sina oled see rumal, kes ei suuda mõista, kui lihtne kõik tegelikult on. Näiteks luua täiuslikult turvaline elukeskkond, kus keegi kellelegi liiga ei tee.
