Kebab küpseb jõulude puhul restorani ees tänaval

Marika Gorelashvili käes on restorani Tbilisi köögis värskest lihast val­mistatud toores kebab. Sisuliselt samasugune, aga jämedam ja palju pikem, umbes kahemeetrine, küpseb 24. detsembril restorani ees mekkimiseks tasuta kõikidele huvilistele. Foto: Sille Annuk

Igal rahval oma kombed ja toidud. Jõululauale verivorsti ja hapukapsaid igal pool ei panda. Näiteks Tbilisis söömise järel õhkab suu veel kaua teravatest maitseainetest. Mekkimiseks ei pea aga lendama mägede taha.

Georgia ehk Gruusia pealinna nimeline restoran on Tartu südalinnas kaubahalli peasissekäigu kõrval tegutsenud veidi üle aasta. Jõuludele ja peatsele aastavahetusele mõeldes otsustasid peremees Vaja (häälduspäraselt Važa) ja tema abikaasa Marika (hääldamisel rõhk i peal) kostitada möödujaid.

Selleks on valminud kaks meetrit ja paarkümmend sentimeetrit pikk metallist küpsetusalus, mille varda ümber keeratakse toores kebabitainas.

Põhiliselt koosneb kebab turult ostetud ja värskelt hakitud sealihast, milles on eesti köögis tuntud ja veel rohkem tundmatuid maitseaineid, neist osa on toodud otse Gruusiast. «Hakkliha peab olema värskelt tehtud,» ütles perenaine. «Liha ei tohi olla kuiv ega ka väga rasvane.»

Pereettevõttena tegutsev restoran pakub kümmekond kilo kebabit jumalamuidu kõigile soovijatele, kes juhtuvad möö­dudes peatuma. Põhjuseks on jõuluaeg.

Jõulud mägede taga

Nõndamoodi lahke ollakse ka aastalõpulises Gruusias, vähemalt selle riigi lõunaosas, mägises Pshavis, kus on Vaja Gorelashvili juured. Nõnda et kui seal keegi midagi oma õues küpsetab, siis pakub ka möödujaile. Ainult et kirikukalender on ajanud luterlikud ja õigeusu jõulud teineteisest kahe nädala võrra eemale.

Nii nagu Eestis, külastab Gruusiaski kodusid jõuluvana ehk tovlis papa, kuid kostüümiks on sealsel taadil rahvarõivad.

Jõulukuuse asemel tuuakse tuppa hoopiski tšitšilaki, nagu seda tehti ka ammu enne kristluse vastuvõtmist. See tehakse sarapuust, mille pikad laasturibad meenutavad eemalt vaadates sassis lõngaribade paksu ja pehmet pundart.

Meie kandis on piparkoogid põhiliselt jõuluaegne maiustus. Samal ajal, põhiliselt kord aastas, krõbistavad mägede tütred ja pojad magusat gozinaki’t. Ja kui keegi külla tuleb, kostitatakse teda sellega või pakutakse lusikatäis mett ja soovitakse talle sealjuures magusat vananemist.

Vaja Gorelashvili sõnul peab jõulude ja aastavahetuse laual olema loomulikult satsivi-kaste, mida tehakse pähklitest, ja pooleteise-kahekilone küpsetatud piimapõrsas. «Kui ma sat­si­vi’t ei söö, siis ei ole mul jõulutunnet,» ütles peremees.

Restoran Tbilisi pakub kogu aasta kebabit ja teisi gruusia köögi, aga ka muude kaukaasia rahvaste ja nende naabrite toite. Peremees märkis sealjuures, et pealinnas Tbilisis on samuti kokku saanud väga paljud rahvad.

Kaukaasiapärase kebabi mekkijad Tartus võiksid küpsetamispaika minna jõululaupäeval kell 14. Peremees lubas anda maitsta ka veini. See on valminud suuresti nendest viinamarjadest, mis on kasvanud tema venna aias Tammelinnas.

Kes on viisakas, tänab kebabiküpsetajaid ja soovib neile gruusia keeles «Gilotsavt shoba akhaltsels!». Seda võib ütelda nii jõulude kui aastavahetuse puhul.

Supisõbrad raeplatsil

Nõnda nagu möödunud aastal, pakub ka tänavu jõuludele mõeldes kõikidele huvilistele suppi sõpruskond, kuhu kuulub Neljanda Jaanuari Supiklubi ja sõltumatu muusikafestivali Plink Plonk liikmeid.

Teiste hulgas askeldab 24. detsembril kell 11 raeplatsil supikatla ümber Tartu linnainsener Mati Raamat.

Meenutades mullust hea tah­te tegu, kus suppi jätkus kauemaks kui nõusid, soovitas ta tõelistel fännidel oma toidunõud kaasa võtta. Kes on viisakas, tänab supisõpru ja soovib neile häid jõule.