Galerii: Villem Reimani austajad meenutasid teda koos Postimehega

Eesti rahvusliku liikumise ühe juhi, Villem Reimani 155. sünniaastapäeva tähistasid tema vaimse pärandi hoidjad täna ettekandekoosolekuga Postimehe majas Tartus.

Ajalehemaja oli valitud sündmuse kohaks seetõttu, et tänavu möödub 120 aastat ajast, mil Villem Reimani eestvedamisel osteti Karl August Hermannilt välja ajaleht Postimees, eesmärgiga teha sellest tõeline rahvuslik häälekandja.

Tartu renessansi sünd

Ajaloolane Andres Andresen rääkis kokkutulnuile nauditavate üksikasjadega Postimehe ostmise loo. Nimelt jälgis tollane peatoimetaja Karl August Hermann lehe juhina väga ettevaatlikku rahvuslikku joont, põhjuseks venestuse kõrgaeg ja ta enda rahumeelne loomus. 1893. aastal leidis Hermann, et soovib Postimehe ära müüa, et elus muude asjadega tegelda. Ostumõte keerles paljude peas. Kindlasti oli aga Villem Reiman üks neist, kes oma mõttekaaslaste ringis sellest rääkis, et leht tuleb ära osta, maksku mis maksab. Raha ei leitud! Õnneks oli Hermann nõus müügiga paar aastat ootama.

Ostumüügitehing sõlmiti lõpuks 1896. aastal ning ostjateks olid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel, kes maksid väljaande eest kokku 9250 rubla. Uued omanikud teadsid täpselt, et Postimehe vastutav toimetaja ja väljaandja peab edaspidi olema Jaan Tõnisson, kes kutsuti Venemaalt kohtuametniku töölt tagasi Tartusse.

Kõige suurema summa ostuks andis Villem Reiman, kes oli Kolga-Jaani kirikuõpetaja ning Kolga-Jaani talupojad olid need, kes Reimanile Postimehe ostuks olulise summa raha laenasid.

Postimehe omandamist Villem Reimani ja ta sõpuskonna poolt peetakse Reimani kõige suuremaks rahvuspoliitiliseks teeneks ning seda aega loetakse Tartu renessansi alguseks.

Villem Reimann kulutas pärast leheostu kogu oma vaba aja Postimehele kaastöö tegemise peale - kultuuriloolised artiklid, kirjanduse arvustused, karskusteemalised lood ning päevapoliitilised artiklid kõikidel eesti elu teemadel.

Hando Runnel viskas koosolekul pärastpoole õhku küsimuse: «Praegu kuulub Postimees ühele inimesele ning küsimuseks jääb, kelle ideoloogiat kannab Postimees nüüd?»

Küünlad, ja teised kõned

Tänase sündmuse korraldas Villem Reimani kolleegium eesotsas Ants Toomingaga. See algas täna hommikul juba kell 11.30 Toomemäel Villem Reimani monumendi juures, kus süüdati küünlad. Küünla sai ka Jaan Tõnissoni kuju Postimehe maja vastas.

Ettekandekoosolekul oli kõnelejaid mitu.

Ants Tooming rääkis 155 aastast Villem Reimani elu ja vaimse pärandi valguses, nimetades Reimanit pärliks, keda on aegade jooksul peidetud salajasse kohta, kust siis aga jälle välja võetud ja uuesti esile toodud.

Tartu Luterliku Peetri Kooli direktor Tarvo Siilaberg kõneles Villem Reimani ajast ja haridusseltsidest. Postimehe Gildi 1 tänav maja ajaloost ja saali seintel olevaist Ilmar Malini teostest rääkis üksikasjalikult toimetaja Tiina Kama.

Ettekande «Ärkamisajast omariiklusele» oli Tartusse saatnud Mart Laar, tema mõtted luges ette Ants Tooming.

Tänasele ettekandekoosolekule oli kogunenud mõnikümmend inimest, kellest osa tegid pärast hea meelega ringkäigu ka praeguse toimetuse ruumes.

Villem Reiman sündis 9. märtsil, vana kalendri järgi 25. veebruaril, 1861 Suure-Kõpu vallas Viljandimaal ning suri 25. mail 1917 Kolga-Jaanis. Ta oli eesti vaimulik ja eesti rahvusliku liikumise üks olulisemaid juhte 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.

Tagasi üles