IT-maailmas üha enam laineid lööva asjade interneti ehk värkvõrgu temaatika on sellest nädalast tõsiselt käsile võetud ka Tartu ülikoolis, kus avati kogu Baltimaades ainulaadne värkvõrgu labor.
Tartu ülikool haaras asjade internetil sarvist
Tõsi, tegemist ei ole sugugi klassikalise laboriga, kus askeldavad valgetes kitlites ranged küberneetikud, vaid see on sisustatud hoopis nutika kodu ja nutika kontori põhimõttel. Laboris töötavad Tartu ülikooli mobiili- ja pilvearvutuste labori teadlased ja tudengid saavad kohe praktikas oma (ulmelised) ideed järele proovida.
Ja ulmelised võivad need ideed tõepoolest olla, sest asjade internet pakub piiramatuid võimalusi, olgu selleks näiteks vajalikud produktid ise kohale telliv külmkapp või kodusele küttesüsteemile korraldusi jagav auto.
Seadmed suhtlevad
Labori põhimõtteks on seadmete võrk, mis sisaldavad elektroonikat, tarkvara, sensoreid ja võrguühendust. Seadmed koguvad ja vahetavad omavahel andmeid, mis toob kaasa selle, et need oskavad ise teatud olukorras käituda ehk olla nutikad. Laboris töötab nelikümmend teadlast ja tudengit, kes seni tegutsesid Liivi tänava arvutiteaduse instituudi hoones.
Kuni Tartu ülikooli uue IT-maja valmimiseni endises Paabeli õppehoones paiknev värkvõrgu labor loodi ülikooli ja Telia koostöös. Telia Eesti tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste rõhutas, et asjade internet on tõeline tulevikuteema.
«Kui praegu olema harjunud sellega, et internet on ümber meie ja me suhtleme internetiga, siis kolme-nelja aasta pärast oleme harjunud juba sellega, et ka kõik asjad meie ümber suhtlevad internetiga ja me saame neid mõjutada interneti kaudu,» selgitas Tammiste värkvõrgu põhimõtet.
Pole kallis
Telia ja selle eelkäija Elion ning Tartu ülikool on teinud koostööd juba pikalt ning asjade interneti labor on vaid üks ühistest tegevussuundadest. Tammiste sõnul on ettevõtte huvi leida ühelt poolt endale ülikoolist võimekaid tulevasi töötajaid, teisalt esitatakse teadlastele lahendamiseks oma probleeme ja see aitab otseselt arendada teadust.
Kui palju uus labor maksma läks, ei soovinud Tiit Tammiste täpsustada, kuid tema sõnul pole see suur investeering. «See on väga odav projekt, sest enamik nendest seadmetest, mida oleme siia toonud, pärinevad meie Telia laboritest ning enamiku mööblist oleme siia toonud oma poodidest ja kontoritest. Selles mõttes on see ka roheline ehk taaskasutusprojekt,» ütles Tammiste.