/nginx/o/2016/03/09/5141617t1h6f95.jpg)
Tartus eelmisel reedel kolmeaastase poja silme all teadvusetuks pekstud pereisa arvatavad ründajad peeti kinni selle nädala alguses. Üldsus küsib, miks mehi kohe ei saanud kinni pidada.
Politsei selgitab, miks peksjaid kohe kinni ei peetud (26)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanem Anita Peiponen rõhutas, et tegu on äärmiselt kahetsusväärse vahejuhtumiga, mis mõjutab kahtlemata paljude inimeste meelerahu ning turvatunnet.
«Politsei suhtub juhtunusse täie tõsidusega ning suurendame selliste juhtumite ennetamiseks ning turvatunde taastamiseks politsei kohalolekut Tartu südalinnas,» teatas Peiponen.
Ta lisas, et tänu kõrvalise inimese kiirele sekkumisele said teatele reageerinud patrullekipaažid sündmuskoha lähistel kohe selgitada välja esialgse isikute ringi. Edasi järgnes põhjalik politseitöö tõendite hankimisel, mille läbi veenduda, keda on alust kuriteos kahtlustada ning kelle vabadust sel põhjusel ka piirata.
«Korrarikkumisse sekkunud mehe rünnak on raske kuritegu, mille üksikasjade väljaselgitamiseks ning seeläbi teo toimepanijate vastutusele võtmiseks teeb politsei kõik endast oleneva,» kinnitas Peiponen. Lisaks pakkus politsei pärast juhtunut hingeabi väikelapsele, kes pidi pealt nägema oma isa suhtes toime pandud rasket vägivalda.
Sündmuste käik
Menetlusteenistuse vanem selgitas, et kokku oli seltskonnas, kus olid ka arvatavad ründajad, viis noormeest ja üks neiu. Kainenema viidi neist kaks.
«Kainenemisel saab inimest hoida kuni ta on kaine, kuid mitte kauem kui 12 tundi. Kui inimene 12 tunni jooksul kaineks ei saa, on tarvis meditsiinilist kontrolli ja sekkumist. Ajaks, mil need kaks noormeest kaineks said, ei olnud politseil veel piisavalt tõendeid, et oleks alust kahtlustada konkreetselt neid kaht isikut kallaletungis,» selgitas Peiponen.
Seltskonnas olnud viie noormehe ja ühe neiu suhtes tuli igaühe puhul selgitada nende osa juhtunus.
«Kogutud tõendid andsid alust kuriteos kahtlustatavana kinni pidada 20-aastase mehe, kes oli tõepoolest varasemalt kainenemisel viibinud,» lausus Peiponen. Teine isik, kes kainenemisele toimetati ja hiljem vabastati, on tunnistajana ülekuulatud, kuid ta ei ole ründamises kahtlustatav.
Uurimise käigus selgitati välja, et ründamises on alust kahtlustada veel hoopis teist 23-aastast meest, kes kainenemisel ei viibinud ning kelle politsei pidas kinni esmaspäeva õhtul Jõgevamaal. «Selleks ajaks oli kogutud piisavalt tõendeid, mis andsid alust just teda kuriteos kahtlustada,» märkis Peiponen. 23-aastast Andriast otsiti taga seoses kõrvale hoidmisega talle varem kriminaalkaristusega määratud ühiskondlikust tööst.
Täna taotleb prokurör kahe kinni peetud noormehe vahistamist.
Peiponen selgitas, et seda, millistel alustel saab inimese kinni pidada, reguleerib seadus. Kui on alust (tõendeid) kahtlustada, et isik on kuriteo toime pannud, võib ta kahtlustatavana kuni 48 tunniks kinni pidada.
«Isiku saab kuriteos kahtlustatavana kinni pidada, kui ta on tabatud vahetult kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda, kui pealtnägijad või kannatanu viitab talle kui kuriteo toimepanijale, ka siis, kui on teisi tõendeid, mis viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule. Kui uurimise ajal selgub, et kinnipidamiseks alust ei ole, tuleb isik kohe vabastada,» lisas Peiponen.
Kui prokuratuur hindab, et isik võib uurimisest kõrvale hoiduda või uusi kuritegusid toime panna, taotletakse vahistamist. Sellisel juhul esitatakse kohtule vahistamise taotlus ja isik viiakse kohtusse 48 tunni vältel alates kinnipidamise hetkest. Seda, kas vahistamiseks on alust, hindab kohus.
Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.