Kõiki Tartu busse hakkavad jälgima GPS-seadmed

Bussipeatuste infotabloode soetamiseks käisid linnaametnikud suvel snitti võtmas Berliinis Innotransi messil. Foto: Madis Oona

Tartusse soetatav busside jälgimise süsteem lubab bussipeatustes, suurtes avalikes hoonetes ja ka veebis teada saada, mitme minuti pärast ja mis liini buss väljub.

Ühtekokku 90 suuremas bussipeatuses on kavas üles panna elektroonilised infotablood, kuhu jälgimissüsteemi toel kuvatakse, millal järgmised bussid väljuvad.

Samasugust infot andvad 17 tablood on kavas üles panna ka avalikes asutustes, näiteks kaubanduskeskustes, ülikooli õppehoonetes või haiglates.

Ning kui info juba olemas, peaks see abilinnapea Margus Hansoni sõnul olema ka veebis nähtav ja järelikult nutitelefonidestki vaadatav.

Kas buss üldse tuleb?

Linna bussinduse spetsialisti Madis Oona sõnul on kasu sõitjatele see, et nad näevad, millal buss tuleb ja kas üldse. Pealegi on tema seletusel psühholoogiliselt kergem oodata hilinevat bussi, kui on näha, mitme minuti pärast see tuleb.

Linnale kui veo tellijale annab süsteem aga ülevaate, mis tegelikult toimub, kas buss sõitis liini läbi ja kas ta tegi seda õigel ajal. «Usalda, aga kontrolli,» märkis Oona.

Süsteemi vundament on 55 bussi paigaldatavad reaalaja jälgimise seadmed GPSid. Neist tuleb keskserverisse info, kus bussid on, seega süsteemile alusmaterjal arvutamiseks, millal bussid kuhugi jõuavad.

Peale selle on plaanis bussidesse soetada 66 infotablood, mis hakkavad näitama peatuste ja lõpp-peatuse nime. Tabloosid tuleb rohkem kui busse, sest pikematesse bussidesse pannakse neid kaks.

Hansoni sõnul käib süsteemiga kaasas ka häälteavitus. Nutikam kui praegune, sest tunneb ise ära, millises peatuses buss on.

Kümnele bussile soetatakse loendurid, mis loevad kokku bussi sisenejad ja sealt väljujad – abistav informatsioon liinigraafikute kohendamiseks.

Eilsel istungil kiitis Tartu linnavalitsus heaks osalemise kogu seda tehnilist arenguhüpet võimaldavas projektis, mille eelarve on 25,2 miljonit krooni. Sellest 3,8 miljonit peab välja panema linn, ülejäänu on Euroopa abiraha.

Jaanuari lõpuks tahetakse seadmete soetamise riigihange välja kuulutada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, peaksid bussidesse suve jooksul jõudma jälgimisseadmed, tablood ja häälteavitussüsteem. Kogu süsteem peab olema valmis igasugust infot kuvama aasta pärast.

Elektrooniline pilet viibib

Edasi on lükatud puutetundliku taaslaetava elektroonilise piletisüsteemi soetamine. Üheks põhjuseks on see, et mitu piletisüsteemi hanget on vaidlustuste tõttu lörri läinud. Teiseks seepärast, et Hansoni sõnul tuleks riigil enne kokku leppida, milline peaks olema standard, et pileteid oleks võimalik igal pool Eestis kasutada ja tulevikus süsteeme liita.