Kui napilt neli kuud tagati avati moodsa tehnikaga varustatud hakkpuidukatlamaja Nõo alevikus, siis nüüd jõudis järg samas vallas asuva Tõravereni.
Keskkonnasõbralik katlamaja toob Tõraverre soodsama toasooja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii nagu Nõos, on ka Tõraveres toasoojaga opereerivaks firmaks SW Energia, mille tootmis- ja arendusjuht Vadim Nogtev rääkis, et nende põhituruks ongi väiksemad asulad. Üle Eesti on neil kokku üle kahesaja katlamaja, millest 39 ongi just taolised väikesed või keskmise suurusega biokatlamajad.
Tõravere katlamaja rekonstrueerimistöödega tehti algust möödunud aasta augustis. Veebruari alguseks oli kõik vajalik tehtud ning katlasse aeti esimene kogus hakkpuitu. Lühike testperiood möödus tagasilöökideta ning nii jäetigi katel püsivalt tööle.
Vadim Nogtev meenutas, et kui nad 2012. aastal Tõraveres tegutsema hakkasid, oli sealne toasoe kogu Eesti kõige kallim ehk üle 85 euro megavatt-tunni eest. SW Energia, kes hakkas esiti kütma raske põlvekiviõliga, langetas hinda kohe ligi kolme euro võrra, nüüdseks on seis aga juba selline, et pärast kuu aja tagust järjekordset hinna langetamist maksavad tõraverelased toasooja eest pisut vähem kui 65 eurot megavatt-tunni eest.
Tõravere katlamaja on täielikult automatiseeritud, mis tähendab seda, et ühtki inimest seal koha peal tööl pole. Sisuliselt on tegemist ka praktiliselt hooldusvaba katlamajaga, Nogtevi sõnul piisab kahest suuremast hooldusest aastas.
Katla alla mineva hakkpuidu - mida hakkab Tõraveres kuluma suurusjärgus 2600 kuupmeetrit aastas - otsib, hakib ja toob kohale firma ise. Tegemist on võsahakkega, küttepuud uutesse kateldesse ajada ei saakski. Praeguste ilmadega täiendatakse hakkpuidu varusid umbes iga kahe nädala tagant, korraga mahub katlamaja lattu kaks ja pool koormatäit ehk 220 kantmeetrit haket. «Päris täis tuuakse see siis, kui ees on suured pühad, siis saab katlamaja praktiliselt kolm nädalat rahulikult ise hakkama,» täpsustas Vadim Nogtev.
Nogtev lisas, et hakkpuit on õlist märksa keskkonnasõbralikum kütmisviis ning see ongi põhiline põhjus, miks nad taoliste katlamajade rajamise jõuliselt ette on võtnud. «Hakkpuit on kohalik kütus ja see on roheline. Tõravere katlamajast läheb nüüd aastas keskkonda umbes 400 tonni süsinikdioksiidi vähem kui varem, see on märkimisväärne suurusjärk,» rõhutas ta.
Tõravere katlamaja ümberehitustööd läksid maksma kokku 282 000 eurot (ilma käibemaksuta), millest 43% moodustas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus ning ülejäänud 57% panustas SW Energia ise. Rekonstrueerimistööd hõlmasid lisaks katlamaja uute seadmete paigaldusele ka asula tuletõrje veevõtukoha korrastamist ning amortiseerunud kütusemahutite utiliseerimist.