Tudengid hakkavad taas ülikoolides energiat säästma

Eelmise aasta konkursi Negavatt võitis kraanivee projekt "Võta kraanist" ja ülikoolide õppehoonetesse paigaldati kraanid, kust oleks mugav pudeliga vett võtta.

FOTO: Kristjan Teedema / Postimees

Keskkonnainvesteeringute keskus viib sarnaselt varasemate aastatega ka tänavu läbi tudengite energia- ja ressursisäästukonkurssi Negavatt. Hindamiskomisjon on välja valinud üheksa ideed, mis jätkavad võistlemist 10 000 eurose peavõidu nimel. Lisaks on märtsi algusest avatud rahvahääletus.

Hindamiskomisjoni häältega said finaali kolm ideed Tartu ülikoolist, kaks ideed Tallinna tehnikakõrgkoolist ning üks idee TTÜ Tartu kolledžist, Tallinna ülikoolist ja Tallinna tehnikaülikoolist. Samuti pääses edasi Tallinna tehnikaülikooli ja Tartu ülikooli ühisidee.

Rahvahääletuse tulemusena selguvad veel kaks projekti, mis jätkavad võistlemist järgmises etapis.

Tark valgus ja jäätmed kompostiks

Zürii häältega jõudis Tartust edasi TTÜ Tartu kolledži idee «SmartVent», mille sisuks on klassiruumide varustamine väikeste soojustagastiga ventilatsioonisüsteemidega. See aitab kokku hoida küttekuludelt ja suurte ventilatsioonisüsteemide paigalduselt. Soojustagasti ventilatsiooniagregaadis tagaks selle, et väljaminevalt soojalt õhult antakse soojusenergia üle sissetulevale värskele õhule ja hoitakse kokku sissetuleva õhu soojendamise energialt.

Tartu ülikool tudengite esimene idee «Karbiketrajad» aga töötleb laborites kasutatavate pipetiotsikute karbid ümber 3D-printerite filamendiks. Jäätmed kohutakse kokku ning purustatakse need suuremate kogustena Tartu jäätmekäitlusettevõttes graanuliteks. Polüpropüleenist (PP) graanulid aga töödeldakse 3D-printeri filamendiks ja turustatakse.

Teine Tartu ülikooli tudengite idee «Päikesega töötav jahutussüsteem» pöörab tähelepanu õhukonditsioneeridele, mis tööruumides ja laborites isegi Eesti suvetingimustes pidevalt töötavad, kulutades elektrit ruumide jahutamiseks. Samad laborid vajavad tihtipeale erinevates katsetes ka vedelat lämmastikku. Plaan on lahendada ühe hoobiga mõlemad probleemid - tagada laboritele pidev vedela lämmastiku olemasolu (et seda poleks vaja veoautodega kohale vedada) ning kindlustada ruumide jahutus sobiva temperatuurini, kasutades selleks samuti vedelat lämmastikku.

TÜ kolmanda energiasäästuidee «Tark valgustus» mõte on ratsionaliseerida valguse kasutamise ülikooli hoonetes ja ühiselamutes. Tudengite meeskond pakub muuhulgas välja, et võiks ülikooli hoonetes kasutada valgussensore, mis reageerivad liikumise peale ja lülitavad sisse valguse ainult siis, kui seda on vaja.

Üks finalistidest on veel TTÜ ja Tartu ülikooli ühismeeskond, mille idee on toota ülikooliasukate tekitatud biojäätmetest terve ülikoolilinnaku haljastuse ja siseruumitaimede väetise. Üliõpilaste idee kaudu jäätmed ei muutu mitte olmeprügiks, vaid omandavad uue väärtuse komposti näol.

Rahvahääletus

Rahvahääletusele pandi hindamiskomisjoni valikul veel kuus ideed, millest saavad edasi kaks.

Vabadele kohtadele finaalis kandideerivad projektid Eesti maaülikoolist, Tartu ülikoolist, TTÜ Virumaa kolledžist, Tallinna ülikoolist, Tallinna tehnikakõrgkoolist ning üks idee TTÜ Tartu kolledži ja TTÜ ühiselt meeskonnalt.

Rahvahääletusel osalev TÜ üliõpilaste idee «Isepuhastuvad petri tassid» soovib võtta laborites kasutusele isepuhastuvad tassid. Tass on kaetud kihiga, mis aja jooksul ise puhastub ning seetõttu ei vaja pesemist ega muul moel puhastamist. See aga säästab tööjõudu, vett ja elektrit.

Eesti maaülikooli linnaku aladel käib aga intensiivne niitmine ja umbrohu tõrjeks kohatine herbitsiididega pritsimine. Tudengid soovivadki energiasäästuideega «Niitmismaaniast vabaks», et igavate muruväljade ja tohutu niitmismüra asemel oleks linnakus värvikirevad, liigirikkusest pakatavad õitsvad niidud, pinnakattetaimed ja poollooduslikud niidualad.

Sel moel säästetakse niitmisele kuluvaid fossiilseid kütuseid, vähendatakse muruniitmise müra ja suurendatakse bioloogilist mitmekesisust.

TTÜ ja TTÜ Tartu kolledži ühisidee «Luminofoorlambid asendada LED-torudega» aga soovib asendada kõik katki minevad luminafoorlambid LED-torudega. Sellega soovitakse säästa raha, energiat ja loodust.

Oma lemmikut saavad kõik valida konkursi Negavatt Facebooki lehel, vajutades eelistatud projektile «meeldib». Hääletus kestab kuni 8. märtsini.

Ideest teostuseni

Teises voorus ootab tudengeid aga ees ideede edasiarendamine koostöös mentorite ja partneritega ning vajadusel lisapartnerite leidmine. Maikuuks arendatakse parimatest ideealgatustest välja reaalselt elluviidavad projektid. Lõplikud võitjad selguvad mai lõpus finaalüritusel Rakveres.

Energia- ja ressursisäästukonkursile Negavatt laekus sel aastal üheteistkümnest koolist kokku 55 ideed.

Tagasi üles