Klimatoloogid märtsiks suurt kevadet ei ennusta

Märtsikuu esimene päev tõi krõbeda külma – kui veebruari miinimum oli Tõravere mõõtmisjaamas -7,8 kraadi, siis täna varahommikul oli seal külmapügalaid lausa 13. Foto: Margus Ansu

Kuigi Venemaa ilmaportaal Gismeteo prognoosib Tartusse juba järgmiseks nädalaks suurt sula ning märtsi eelviimasel nädalal lubatakse juba 14-kraadist «leitsakut», on kliimateadlased Ain Kallis ja Piia Post ettevaatlikumad ning nende hinnangul läheb kevade saabumiseni veel omajagu aega. Kuigi meie laiuskraadidel ei saa päris kindel olla mitte milleski.

Rääkides eile lõppenud kalendrilisest ehk meteoroloogilisest talvest, nentis Kallis, et tegemist oli sooja talvega, kuid jaanuarikuine külmalaine teda vastavas edetabelis siiski esikümnesse ei tõsta. Nimelt on Tartus järjepidevalt ilmavaatlusi tehtud 1866. aastast ning selles pikas andmereas on Tartumaa tänavune keskmine temperatuur –2,0 jagamas 14.-15. kohta. Kõige soojem oli 2007-2008 talvel, keskmiselt +0,2 kraadi. «Väga soe oli ka eelmine talv, siis oli keskmine temperatuur –1,2, mis jagas 5.–7. kohta,» lisas Kallis.

Seevastu lõppenud veebruarikuu oma keskmise temperatuuriga +0,6 kraadi oli nii soe, et napilt jäädi välja Tartumaa vastavast esikolmikust. Esikohta hoiab 1990. aasta veebruar +2,4 kraadiga, järgnevad 1989. aasta +1,3 ja 2008. aasta +0,9 kraadiga. Pikaajaline veebruari keskmine on –5,2 kraadi.

Rääkides sellest, mida võiks kolme talvekuu põhjal ennustada kevadeks või täpsemalt märtsiks, jäi Ain Kallis pigem ettevaatlikuks. «Ilmataat pakub alati üllatusi, kunagi ei oska öelda, mis juhtuda võib. Tihti tuleb pärast sooja detsembrit väga külm jaanuar, ja kui on soe jaanuar, siis võib külm märts tulla,» andis Kallis mõista, et talveriideid pole niipea veel mõtet kappi panna. Ta tõi kohe näiteks aasta 2013, kus veebruar oli samuti soe, märts kujunes aga sama külmaks nagu jaanuar ja 2012. aasta detsember.

Mis puudutab aga Gismeteo lubatavat soojalainet, siis tõdes Kallis, et ega seda täielikult välistada saa. «Meie ilmastik sõltub ju täiel määral sellest, mida välismaa saadab, meil on ju täiesti importilmad. Samas ega üle kahe nädala keegi väga ennustada ei taha, masinad muidugi ennustavad ja see paisatakse välja. Lõpuks läheb enam-vähem täkkesse ikkagi vaid lähema kolme päeva ennustus,» nentis Kallis.

Tartu ülikoolis viimased kolmkümmend aasta meteoroloogia praktikumi juhendanud Piia Post lisas, et teaduslikult on tõestatud: kui on rohkelt lund ja maapind niiske, võtab kevade tulek kauem aega ja järsult soojaks ei lähe.

«Veebruaris oli suhteliselt palju sademeid ning maa on niiskem – kui talvele läksime vastu kuivade kaevudega, siis paljudes kohtades on nüüd kaevud täitunud, pinnasevett on ikkagi tekkinud,» andis Post mõista, et kahjuks väga kiirelt ei tohiks kevad tulla. «Aga ega keegi seda tegelikult ette ei tea,» pidas klimatoloog siiski vajalikuks lisada.

Et küsija suu pihta ei lööda, sai Piia Postilt palutud midagi prognoosida ka tänavuse jaanipäeva ilma kohta. Kogenud teadlane võttis väljakutse vastu ning teatas naerdes, et suure tõenäosusega tuleb ikkagi soe ilm.