Tartu teadlane uuris Amazonase kaapiväädist keedetud taimetee mõju tarvitajate psüühikale (2)

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helle Kaasik hoiab käsivarrejämedust liaani, Amazonase kaapivääti, mis on eksootilise tee üks koostisaineid. Tema ees laual näeb ka isiklikke palvehelmeid, mida ta on vajanud Hollandis Santo Daime kirikus.
Helle Kaasik hoiab käsivarrejämedust liaani, Amazonase kaapivääti, mis on eksootilise tee üks koostisaineid. Tema ees laual näeb ka isiklikke palvehelmeid, mida ta on vajanud Hollandis Santo Daime kirikus. Foto: Kristjan Teedema

Füüsik Helle Kaasik sattus huvist vaimse maailma ja enesearenduse vastu teist korda Tartu ülikooli psühholoogiat õppima ning kaitses magistritöö «Eesti ayahuasca tarvitajate psüühika».

Ayahuasca on psühhedeelse toimega taimetee, mis pärineb Amazonase-äärsete vihmametsade põliselanike rahvameditsiinist. Seda juuakse enamasti spetsiaalse tseremoonia käigus tervenemise või targemaks saamise eesmärgil ning selle joogi peamine koostisosa on üks troopiline liaan, amazonase kaapiväät, mille ketšuakeelne nimi ayahuasca tähendab vaimude liaani.

«Ayahuasca ei ole üldse midagi sellist, mida diilerilt ostetakse ja kodus salaja ära nahistatakse,» selgitab Helle Kaasik. «See on midagi muud, seal on ühisrituaalid, oma kogukond ja kultuur. Oletan, et ayahuasca kogemusega inimesi on Eestis mõnituhat – koos  nendega, kes on seda kogemas käinud ainult välismaal. Regulaarseid kasutajaid on mitu korda vähem.»

Iseenda vaimsed otsingud viisid Helle Kaasiku Hollandisse, ja seal ta seda rohtu ka ise sai.

«Tagasi tulles särasin kaks nädalat ühtejutti, naeratuse-lihased kippusid valusaks jääma ning kõik inimesed tundusid ilusad ja head,» meenutas ta. «Olin muutunud julgemaks ja väljendasin rohkem oma tundeid, ja need tunded olid teinud olulise nihke positiivse ellusuhtumise poole. Jumala pärast, ärge ainult arvake, et see kogemus mulle kerge ja mõnus oli. Sellist reisi ette võtta on mõtet ainult siis, kui ilma enam kuidagi olla ei saa.»

Loomult ja ka elukutselt teadlasena soovis Helle Kaasik teada aga rohkem. Seda, millised on teiste ayahuasca tarvitajate subjektiivsed kogemused ja millised on saadud kogemuste mõjud nende elule. Kas ayahuasca on imerohi, mis kõik hädad iseenesest kaotab või tasub uusi elamusi oma elusse otsida siiski mujalt... Kõigest pikemalt loe esmaspäeval ilmuvast Tartu Postimehest, kus küsimusi Helle Kaasikule esitab reporter Aime Jõgi.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles