/nginx/o/2010/12/20/486816t1he1f9.jpg)
Eestis kasvanud viinamarjadest veini kääritanud Eesti Maaülikooli teadlased pälvisid Prantsusmaal positiivset tähelepanu. Mullusuvine vein Rondo sai hiljuti väga hea hinnangu Prantsusmaal gastronoomia ja veiniühingute Euroopa Nõukogu aastakongressil.
Maaülikooli teatel on nende põllumajandus- ja keskkonnainstituudi aianduse osakonna teadlased katsetanud Tartumaal Rõhu katsejaamas kasvanud viinamarjasortidest veinide valmistamist ning edukalt.
«Pimedegustatsioonis peeti Rondo veini algul mõne tuntud veinipiirkonna tooteks ja täiesti uskumatuks selle valmistamist Eestis kasvanud viinamarjadest,» lausus aianduse osakonna juhataja professor Kadri Karp, kelle juhtimisel käivad Rõhul viinamarjakatsed.
Karp lisas, et tuleval aastal tullakse seda Eesti imet ka Euroopast vaatama. «Seega võime maitse poolest juba võistelda tuntud veinimaadega,» märkis professor.
Aianduse osakonna teadlased on koostöös toiduhügieeni osakonna teadlastega asunud uurima ka punaveinide keemilist koostist erinevate polüfenoolide kui tugevate antioksüdantide sisalduse seisukohalt. Vaatluse all on antotsüaniinid - värvained, mis annavad veinile ilusa värvi, aga ka mitut muud liiki polüfenoolid, millel leitud hulk tervist tugevdavaid toimeid.
Katsetes on võrreldud kodumaiseid, põhjamaistest viinamarjasortidest valmistatud veine lõunamaistest viinamarjasortidest tehtutega ja leitud, et erinevate polüfenoolsete ühendite poolest on meie veinid küllaltki sarnased lõunamaistega.
«Seega on rõõm tõdeda, et meie veinid ei jää ka kasulike ainete sisalduse poolest lõunamaistele alla, mõne aineterühma sisaldus on koguni suurem kui viimastel,» rõõmustas Karp.
Tänavu suvel jäi teadlastel aga uus veinipartii tegemata, sest suurema osa Rõhu katsejaama saagist sõid ära aeda tunginud rebased ja kährikud.