Tartu ülikooli legendaarne orientalistikakabinet tähistab tänavu oma 60. aastapäeva. Just sellele on pühendatud ka homme toimuv Eesti akadeemilise orientaalseltsi ja Tartu ülikooli orientalistikakeskuse XXVIII orientalistikapäev.
Pent Nurmekunna rajatud orientalistikakabinet tähistab väärikat aastapäeva
26. veebruar 2016, 15:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orientalist Märt Läänemets selgitas, et tegelikult alustas orientalistikakabinet Pent Nurmekunna eestvedamisel tööd juba 1955.a veebruaris, kuid ametlikult tunnustustati seda aasta hiljem. Legendaarne polüglott Pent Nurmekund vedas orientalistikakabinetti ligi veerand sajandit põhiosas üksi, hiljem osalesid õpetamises ka mõned Nurmekunna õpilased.
Pent Nurmekund ei osanud ka ise öelda, palju keeli ta kokku oskas, neid võis olla sadakond. Orienatalistikakabinetis õpetas ta hiina, jaapani, hindi, mongoli ja urdu keelt ning Märt Läänemetsa sõnul oli eriti populaarne olnud just hiina keel, mida õppis nende aastate jooksul Nurmekunna käe all kokku kindlasti üle tuhande tudengi.
«Kuna Hiina ja Nõukogude liidu vahel valitsesid tollal head suhted, siis vaadati sellele tegevusele hea pilguga ja soosivalt ning erilist survet polnud. Nurmekund avaldas Hiina ajalehtedes kirjutisi meie orientalistide tegemistest, sealt saadeti omakorda siia palju raamatuid,» rääkis Läänemets kabineti algusaegadest.
Just orientalistikakabinetis Pent Nurmekunna käe all alustasid hilisematest tuntud orientalistidest Haljand Udam ja Linnart Mäll, samuti Ülo Sirk, kellest sai üks tunnustatumaid Indoneesia keelte uurijaid kogu Nõukogude liidus.
Märt Läänemets ise tegi orientalistikakabinetiga tutvust 1980. aastal, mil astus ülikooli. Siis tegutses kabinetis juba Linnart Mäll ning lisaks keelteõppijaile koondusid sinna ka Ida kultuuride, religioonide ja filosoofiate huvilised. Läänemetsa sõnul oli sel perioodil tajutav lausa plahvatuslik huvi orientalistika vastu ning Keemiaringis toimunud loengutel käis alati kohal kakssada-kolmsada huvilist.
«See on paradoksaalne: ühelt poolt oli teatud organite poolset jälgimist ja kruvide keeramist rohkem, aga seda enam oli asjast huvitatuid. Vaba vaimu väljendamise võimalusi oli suhteliselt vähe ja ju oli orientalistikakabinet ses suhtes üheks kanaliks ja väljundiks,» rääkis Läänemets.
1980ndate keskel otsustati aga, et sõna «orientalistika» kabineti nimes enam mingil põhjusel ei sobi ning uueks nimeks sai Ida keelte õppekabinet. Seejärel leidis aset veel mitmeid struktuurimuudatusi, kuni 1994.a pandi kogu orientalistika Tartu ülikooli nõukogu otsusel ühte üksusesse. Selle nimeks sai Tartu ülikooli orientalistikakeskus, mis tegutseb ka tänasel päeval
Mis puudutab orientalistika hetkeseisu Tartu ülikoolis, siis võrreldes varasemate aastatega on seis ühelt poolt palju parem, teiselt poolt aga palju halvem, tõdes Märt Läänemets.
Positiivne on see, et võimalusi kursuseid pidada ja õppemooduleid teha on võrreldes varasemega enam ning olemas on ka arvestataval tasemel orientalistide uus põlvkond. Ent samas pole Tartu ülikool leidnud võimalusi ega vahendeid, et orientalistikast või Aasia uuringutest eraldi õppekava või eriala moodustada, ütles Läänemets.
Samas on ka tudengite arv viimastel aastatel kogu ülikoolis drastiliselt vähenenud ning nii käib ka Idamaa teemalistel valikkursustel võrreldes kümne aasta taguse ajaga vähem inimesi. «Praegustel tudengitel on ka rohkem survet, nad peavad oma põhieriala ained kiiresti ära tegema ja vabaainete võtmist see ei soosi,» nentis Läänemets.
Küll tõi ta positiivsena välja selle, et maailma keelte ja kultuuride kolledžis on moodustatud Aasia regiooni keelte osakond, kus on võimalik õppida hiina, jaapani, korea, türgi ja pärsia keelt. Jaapani, hiina ja korea keeletest on omakorda moodustatud lisamoodul, mis annab keele õppimise kõrval võimaluse tutvuda ka nende maade ajaloo, kirjanduse ja kultuuriga.
Orientalistikapäev algab homme, 27. veebruaril kell 11.15 von Bocki majas (Ülikooli 15). Kavas on seitse ettekannet ning Märt Läänemetsa fotonäituse «Buddha jalajäljed Biharis» avamine.