Seda õiget aastapäevameeleolu käis paar tuhat tartlast ammutamas Toomemäel, kus kuulati kõnesid ja lauldi ühiselt rahvuslikke laule.
Galerii: tartlased tähistasid riigi sünnipäeva Tähetorni juures
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hümn juba kõlas kui erinevaid Toomemäe teid mööda vooris Tähetorni jalamile ikka veel rahvast. Paljudel käe otsas lapsed või lapsevanker. Nooremad võsukesed ehk veel ei mõista riigi sünnipäeva tähtsust, kuid neid tuleb kasvatada omariikluse hoidmise vaimus.
Tartu linnapea Urmas Klaas märkis oma sõnavõtus, et Emajõelinn on üks õnnelik linn, kuid mille ajaloo sekka on sattunud ka mitmeid õnnetuid aegu. Olgu nendeks siis sõjad või põlengud, elude kaotused.
Läinud sajandi 1980. aastatel taastatud akadeemilised organisatsioone ja erialaseltse ühendas meeri sõnul üks veendumus: läbi kodanliku liikumise sünnib Eesti taas oma õigetes värvides.
Veel teatas linnapea uudisest, et linn on kavandamas tähetorni esisele esinduslikku lipuväljakut, mis peaks valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Väärikat lipuplatsi hakkavad Pirogovi platsiga ühendama mööda Toome nõlva tõusvad uued trepid.
Eesti Üliõpilaste Seltsi abiesimees Ott Koik märkis oma kõnes, et noore inimesena mõtleb ta mineviku kõrval ka tulevikule: «Mis meist saama hakkab?»
Koigi sõnul on Eesti riik saanud palju positiivset kuvandit kui innovaatiline ja tark riik. Seestpoolt õõnestab seda kuvandit aga rumalus ja tahtmatus tegeleda probleemidega. «Kes oleks osanud arvata, et osa vanemaid joodab oma lastele nende ravimiseks pesuvalgendit,» tõi ta näite. Või et rohkem usutakse anonüümseid arvamusavaldusi kui teadlaste sõnavõtte.
Tõsiste probleemide puudumisel tegeleme nende väljamõtlemisega, Leidis Koik. «Ehk on see märk riigi küpsusest.» Ta rõhutas, et teadlased ja teadus ei teeni mitte riigi või ülikooli huve, vaid rahva omi. Ühtlasi kutsus ta üles uskuma teadlasi ja eksperte, mitte vandenõuteoreetikuid.
Neile, kel ei õnnestu täna olla koos oma lähedastega, soovitas Koik vähemasti omadele helistada. Samuti mõelda tänasel päeval sellele, mis meil on hästi ja unustada hetkeksi asjad, mis on halvasti. «Siin on ilus elada!» lõpetas ta oma sõnavõtu.