Baobab kustutab nälja ja joodab elevante

Kuivatatud paprika lisab jõulukaunistustele värvi. Foto: Margus Ansu

Ananassist võib jõuluks teha edeva küünlajala ja kuivatatud paprikad passivad ka kuusekaunistuseks. Kes ei usu, saab selles veenduda botaanikaaeda üles seatud vahval näitusel.

Ananass-küünlajalg on tegelikult peibutis, millega Tartu Ülikooli botaanikaaia ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumi töötajad tahavad inimeste tähelepanu juhtida seemnete ja viljade kirevale maailmale.

Vaatamist botaanikaaia õppeklassis välja pandud näitusel «Seemned, viljad, jõulukaunistused» jätkub. Võtame kas või Aafrikas ja Austraalias kasvava ahvileivapuu ehk baobabi ülekasvanud kurke meenutavad viljad.

«Nende viljade jahune sisu kõlbab täitsa süüa,» kinnitas näituse üks koostaja, Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduse instituudi botaanikaosakonna teadur Ülle Reier. Suure ahvileivapuu puit on pehme ja vee­­rohke, kuival ajal saavad elevandid puult vedelikku.

Hea, aga haisev kaun

Süüa kõlbab ka Kesk- ja Lõuna-Ameerikas levinud vaigu-lokustpuu kauna sisu. «Hästi magusa, väga hea maitsega,» kiitis seda botaanikaaia töötaja Sten Mander. Aga võib juhtuda, et mõni terava ninaga inimene jätab selle maiuse vahele, sest vaigu-lokustpuu kauna sisu haiseb nagu mitu päeva kantud sokk.


Näitusel on väljas enam kui saja taimeliigi seemned, Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis töötava Riho Terase tehtud kuni 120-kordse suurendusega fotod seemnetest ning paarikümne eksootilise taime viljad.

«Puhastame igal aastal siin seemneid, mida maailma teistele botaanikaaedadele saadame,» rääkis aia vanemaednik Tiiu Tõnson. «See on tore töö, sest alati tekitab mõni karvane või põneva kujuga seeme mõnusat elevust. Mõtlesime, et neid võiks teistelegi näidata.»

Botaanikaaed vahetab seemneid enam kui 320 botaanikaaiaga üle maailma.

Nii palja silma kui ka mikroskoobiga võib uurida näiteks tavaliste ilutaimede iiriste, liiliate, elulõngade, kullerkuppude ja kukeharjade seemneid.

Vähem tuntud taimedest on uurimiseks väljas tobiväädi, kastani ja parapähklipuu seemned.

Hiigelkaunad

Suurtest viljadest, mida botaanikaaia töötajad on nutikalt kasutanud ka jõulukaunistus-
te tegemiseks, ei saa kuidagi mööda vaadata hiidoa poole meetri pikkustest kaunadest. Neid müüakse lillepoodides kui efektseid dekoreerimisvahendeid, kuid enamasti pole poes kirjas, mis taime viljaga on tegu.

Aga peaks olema, sest süllane hiiduba on ikkagi maailma kõige pikema kaunaga uba: selle kaun võib kasvada kuni kahemeetriseks, kaunas on viiesentimeetrise läbimõõduga ehk tikutopsisuurused oad. Meil kasvava põldoa kaun on enamasti vaid 5–10 ja aedoa ehk türgi oa kaun 7–25 sentimeetri pikkune.

Ka vanemaednik Tiiu Tõn­­son ostis süllase hiidoa kauna lillepoest ning nüüd kasvab botaanikaaias juba kolm süllast hiiduba.

Silmaringi laiendav näitus on botaanikaaia õppeklassis 9. jaanuarini.

Uudishimulikke oodatakse ka jõulupühadel ning vana aasta viimasel ja uue aasta esimesel päeval.