Süüria lapsi õpetava kooli juht: eesti keel tuleb vaevaliselt

Toomas Kink

FOTO: SCANPIX

Kui läinud sügisel lootis Raatuse kooli direktor Toomas Kink, et tema koolis õppima asunud Süüria pere neli last saavad poole aastaga eesti keele sedavõrd selgeks, et see võimaldaks kõigis tundides osaleda, siis nüüd tunnistab ta, et see lootus oli liialt optimistlik.

«Ei lähe nii,» sõnas Kink oma toonase optimismi kohta. «Eks siin ole objektiivseid ja subjektiivseid põhjusi, aga ennekõike oleneb see inimese enese motivatsioonist keelt õppida. Kui see motivatsioon kõikuma hakkab, on juba keeruline.»

Motivatsiooni löövad kõikuma raskused. Kui slaavikeelse taustaga lapsega on tänu vahenduskeelele ja keelekümblusmaterjalidele kergem leida ühist keelt, siis araabia maadest pärit õpilastel on eesti keelt õppida palju keerulisem teistsuguse kultuurilis-keelelise ruumi tõttu.

«Väga oluline on ka pere poolt osutatav tähelepanu ja tugi laste koolihariduse omandamisele,» märkis Kink.

Mida vanem, seda raskem

Raatuse koolis on Süüria lapsed teises, neljandas ja seitsmendas klassis. Just põhikooli lõpuosas on keeruline alustada eesti keeles õppimist, kui on vaja mõista füüsikat, keemiat ja sotsiaalaineid.

Praegu saavad need lapsed sel ajal, kui klassikaaslased õpivad näiteks matemaatikat, ajalugu või geograafiat, palju individuaalseid keeletunde ning Kink loodab, et uueks õppeaastaks on neil eesti keel siiski piisavalt selge, et kõigist tundidest osa võtta.

Veebruari teisel nädalal käis Kink koos haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaspetsialisti Kersti Kivirüüdi ning vabatahtlike pagulasabiorganisatsioonidega tutvumas, kuidas õpetatakse uussisserändajate lapsi Ameerikas.

Kink sõnas, et ehkki sealses haridussüsteemis on palju, mille üle Eestis pole põhjust kadedust tunda, on seal sisserännanute õpetamine väga süsteemne. Nii võib seal juhtuda, et pooled lapsed klassist on igaüks eri rahvusest ning õpetaja oskab neid kõiki ühel ajal ja individuaalselt õpetada.

Teadlik õpetamine

Kersti Kivirüüt pidas tähtsaks, et sisserändajaid õpetatakse seal teaduspõhiselt, igal õpetajal on oma uurimisvaldkond ning koostöös leitakse igale lapsele parim lähenemisviis.

Kivirüüt märkis ka, et külastatud koolides peetakse ülioluliseks lapse emotsionaalset seisundit. Kui on näha, et tähelepanu on õppetööst mujale suunatud, tegeletakse selle põhjuse väljaselgitamisega kohe, enne kui lapse mure kuhjub.

«Sealkäik oli nagu oma tulevikku vaatamine,» tõdes Kivirüüt. Ta tunnistas ka, et pagulaste keeleõppeks tuleks Eestis leida lisaraha. Praegu on selleks 400 eurot õpilase kohta aastas, lisaks kahe aasta jooksul ühekordselt 1080 eurot.

Ta lisas, et käimas on keeleõppematerjalide väljatöötamise hange, kus oleks arvestatud ka õppija kultuurilisi erisusi.

Tagasi üles