Neljapäeva õhtul Tartu aukodanikuks nimetatud Mart Kadastik loobus aukodaniku tiitlist leides, et tema panus ei olnud nii väärika tiitli vastuvõtmiseks piisav.
Mart Kadastik loobus Tartu aukodaniku tiitlist (21)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänan kõiki häid inimesi, kes pidasid mu elu ja tööd Tartu aukodaniku nimetuse vääriliseks,» teatas ta Tartu linnavolikogule saadetud pöördumises ning lisas, et oli ilmselt ootuspärane, et tema kandidatuur tekitab erinevaid tundeid.
«Kes on töötanud ligi 40 aastat ajakirjanduses ja sellest enamuse aastaid juhina, ei saa kunagi olla kõigile meele järgi. Ka «Postimehe» ees ja «Postimehe» eest seistes on mul tulnud langetada otsuseid, mis võivad näida ebaõiged üksikult võetuina ja milliseid on võimalik mõista üksnes väljaande kui terviku ja aja kontekstis. Ajakirjandus ei ole vähem ega rohkem kui oma aja peegeldus.»
Kadastik lisas, et kindlasti on ta ka eksinud. «Aga ühte võin kinnitada: ma ei ole kunagi kirjutanud teadvalt valet, mitte ainsatki rida. Mõtted, mida olen jaganud, on enamasti olnud need, mida on mõelnud tartlaste valdav enamus. Seepärast ongi «Postimees» ja tema eelkäija «Edasi» suutnud ka kõige keerulisematel aegadel säilitada oma usaldusväärsuse. Olen lugejatele selle usalduse eest ääretult tänulik.»
Ta avaldas ka tänu oma kolleegidele, kellega koos õnnestus tal tõsta paarikümne töötajaga Tartu leht Eesti suurimaks ja mõjukaimaks väljaandeks ning ehitada selle ümber rohkem kui tuhande töötajaga Baltikumi suurim meediakontsern – Eesti Meedia. «Ma usun, et seda on rohkem, kui «Postimehe» kauane väljaandja Jaan Tõnisson oskas unistada. Tema soov oli, et «Postimees» oleks konkurentsivõimeline ajaleht Tallinnas ja seeläbi esimene üle Eesti. Toona ei olnud sel soovil määratud täituda.»
Eesti Meedia kontserni algusaeg on 1989 Tartus Tähe tänaval, kus avati Kroonpressi trükikoda. Seda uhket trükikoda ei vii Tartust ära mitte keegi mitte kunagi, sõnas ta.
«Mina olen oma töö teinud. Aga ma leian, et seda jäi siiski väheks, et võtta vastu Tartu aukodaniku nimetus. Olin sel seisukohal kohe, kui kuulsin oma kandidatuuri ülesseadmisest.»
Ühel hetkel jõudis Tartusse kiri Brüsselist - täis lahmivat sildistamist, vihkamist ja valesid, kirjeldas Kadastik. «Olnuks võimatu alluda sellisele survele ning koos iseendaga allutada ka Tartu linna volikogu ühe edeva, arrogantse poliitiku järjekordse kampaaniavankri ette.»
«Täna ma tunnen, et olen vaba oma otsuse teatavaks tegemiseks: ma ei saa aukodaniku nimetust vastu võtta. Mitte üldsegi mineviku pärast, vaid tuleviku pärast - täna veel ei ole mul täit veendumust, et olen andnud Eesti Meedia kontserni koos «Postimehega» üle kätesse, kus ta on mitte ainult kahe käega, vaid ka südamega hoitud. Loodan, et see veendumus tuleb.»
Ühtlasi palus ta linnavolikogul tühistada oma otsuse see osa, mis puudutab teda.