/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2010/12/15/484961t1hf844.jpg)
Sel talvel võib Kallaste linna traditsiooniline kummijukude ehk karakattide paraad sootuks ära jääda, sest piirivalvurid ähvardavad kalurite väitel keelata karakattide kasutamise. Probleemi tunnistab ka Kallaste linnapea Viktor Nukka.
Piirivalve tahab keelustada karakatid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kallaste linna ja Peipsi-äärsete vanausuliste külade kalurid kardavad piirivalvureid seda enam, et tänavu 1. jaanuarist on neil ka politsei õigused.
Vaid vanausuline Sergei Mölder ütles hoolimata küljeluu südist vastuseisust, et temal ei ole sõjas piirivalvuritega midagi kaotada – trahve on ta saanud enda jutu järgi igal aastal keskmiselt kaks, seejuures kestab püügiaeg lühikest aega.
Suurim trahv on seni päästevesti puudumise tõttu määratud 6000 krooni. «Saate aru – on võimalik elada inimlikult ja on võimalik elada seaduse järgi,» rääkis ta. «Kui tahta, siis leiab alati vigu.»
Postimees viskas kohtulahendite registrile pilgu peale, ja tegu pole kriminaaliga – Möldri kohtuvaidlused on seotud tema ja piirivalve vahekorraga ning osa neist on mees ka võitnud. Mölder ei teinud saladust, et tänu heale advokaadile piirivalvurid pisut pelgavad teda.
Omasoodu elu
Mees ostis endale hiljaaegu tuliuue ja registreerimismärgiga varustatud mootorsaani ja läks seda mööda linnatänavat järve äärde proovima. Piirivalvur pidas Möldri aga kinni ja teatas, et juhul kui ta tahab saaniga kalale minna, peab mees seda hoidma kas järve ääres või siis vedama järelkärul järve äärde. Maastikusõidukid ei tohi teedel liikuda, ehkki 1000 elanikuga Kallaste pole olemuselt midagi muud kui üks suur küla.
Peipsi-äärne elu on käinud aastasadu omasoodu ja seadused on seal kehtinud tingimisi ka kohalikke tavasid arvestades. Karakattidele pannakse alla röögatud rehvid, millega saab üle jääpragude ja tänu millele masin järve ära ei upu – see jääb lihtsalt hiigelkummidele hulpima.
Nüüd siis on piirivalvurid ühe anonüümseks jääda soovinud kaluri kinnitusel teada andnud, et edaspidi nõutakse karakatiomanikelt registreerimisdokumente.
See nõue on aga iseenesest absurdne, sest rangelt võttes on mitmest sõidukist kokku pandud karakatt seaduseväline asjandus.
Mölder kõneles Postimehele piirivalvurite tegevusest kohati lausa uskumatuid asju, mida ajaleht ei saa avaldada, sest ohvrid ei julge kättemaksu kartuses rääkida.
Kallaste piirkonda kontrollivad Varnja kordoni piirivalvurid. Varnja küla anonüümseks jäänud kalur ütles Postimehele, et tegelikult pole probleem kõigis piirivalvurites.
Kordonis töötavad siiski mõned ametnikud, kes tegelevad kalurite süstemaatilise kiusamisega. Üks sellistest on kaluri jutu järgi mees, keda kohalikud nimetavad «meie Antsuks» (Antsu-nimeline piirivalvur töötab Varnja kordonis tõepoolest – N. N.).
«Ükskord kontrollis ta minu dokumente viiel päeval järjest,» rääkis kalur. «Ma ei leidnud oma kummitunkede alt lõpuks paadikaarti üles ja siis ta tegi mulle kohe trahvi.»
Antsu lemmikhobisid on nii Kallaste kui ka Varnja kalameeste jutu järgi kiikriga kaldalt paatide vaatlemine. Kui kalurid võtavad järvel töö tegemiseks korraks päästevestid ära (ja see on allika väitel lubatud – N. N.), siis paneb Ants seda tähele ning teeb meestele kaldal trahvi.
Korra aga pöördunud Ants allika väitel tema poole ning teinud ettepaneku hakata luurajaks ja teavitada külas toimuvast. Allika hinnangul tunneb Ants end järve peremehena.
Mölder ei rääkinud konkreetsetest nimedest, ent tema jutu järgi sisenes üks piirivalvur tähistatud eravaldusesse ja teatas südamerahus, et tema on siin piirkonnas presidendi järel järgmine mees.
«Läksin õe juurde teed jooma, seal on eravalduse märk ja all õe telefoninumbergi, aga piirivalvurid tulid sinna järele,» meenutas Mölder. «Küsisime siis, kas te tohite siia loata tulla, mille peale nad teatasid, et võime küll tulla – meie siseneme sinna, kuhu tahame, sest see on piiritsoon.»
Ka Kallaste linnapea Viktor Nukka tunnistas, et piirivalve kiusab kohalikke kalureid ja lähiajal plaanib ta koos Lõuna prefektuuriga probleemile lahendusi otsima hakata.
«Pühapäeval tõid kalurid mulle lauale ühe pöördumise, milles paluvad linnal lubada kaluritel liikuda mootorsaanide ja karakattidega oma elukohast Peipsi järvele ja tagasi,» rääkis ta.
Tavaliiklusest väljas
Ka Nukka avaldas arvamust, et pigem on konfliktne mõni piirivalvur ja tegu pole koordineeritud kiusamiskampaaniaga. Tema sõnul ei saa konflikti põhjused olla siiski pelgalt ühepoolsed.
Politsei õiguste andmine piirivalvuritele võis mõne mehe jaoks juhtuda Nukka hinnangul liiga vara.
«Mis seal salata, ka mõned staažikad politseinikud on tõdenud, et piirivalvuritel on võim rohkem pähe hakanud,» lausus ta.
Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo Varnja kordoni juhi Olav Ojasaare väitel pole aga kodu juurest järvele sõitvatele karakattidele ega ka mootorsaanidele takistusi tehtud.
«Kui kaluritel pole võimalik jääle teistmoodi sõita, siis pole me loomulikult probleemi teinud,» ütles ta. «Aga on erandeid, kui seda õigust kuritarvitatakse ja lihtsalt sõidetakse mootorsaaniga teedel.»
Ka karakatiga ei tohi Ojasaare sõnul tavaliikluses osaleda, sest sellist riistapuud ei saa arvele võtta. «Aga kui on vaja paarsada meetrit järvele ja tagasi sõita, siis pole ka see probleem olnud,» kinnitas ta.
Ametkondade kius
Varnja kordoni juht ei osanud eile kalurite vastupidiseid väiteid kommenteerida, sest keegi pole pretensiooniga tema poole pöördunud.
Ojasaar väitis, et kordonis ei tööta kiuslikke inimesi ja kellegi tagakiusamisega ei tegelda. «Lähtume oma tegevuses seadustest ja kedagi spetsiaalselt viiel päeval nädalas me ei kontrolli,» lausus ta.
Varnja kordoni juht lubas eile, et kindlasti siiski uurib olukorda. Peipsi-äärsete kalurite kaitseingliks kehastunud vandeadvokaat Leanika Tamm on aga piirivalvurite peale tõsiselt kuri. Tema sõnul jooksis must kass kalurite ja piirivalvurite vahelt läbi juba aastaid tagasi.
«Mul on klient, kellel on kaasas GPS-seade, aga ta sai trahvi selle eest, et paadis pole kompassi ja binoklit,» rääkis ta. «Kõige rohkem kiusatakse taga just vanausulisi ja teisi venekeelseid.»
Tamme sõnul kiusavad teisedki ametkonnad innukalt kalureid. Kui kalur on püügipäevikus mõne numbri üle kirjutanud, loeb põllumajandusministeerium kõik need kanded vigaseks. Trahve määratakse kaluritele lausa massiliselt.
«Ühel juhul eksiti püügi lõppkoguste arvutamisega, number oli soditud mustaks ja lahtri alla oli märgitud õige number, aga puudusid paranduse initsiaalid ja algatati väärteomenetlus,» kirjeldas Tamm.
«Need püügipäevikud on joonelised lehed ja kalur on sageli algharidusega mees, kes kirjutab numbreid külmast kangete kätega ja kõikuvas paadis. See ei ole mingi tahtlik võltsimine – see on inimlik eksitus –, aga iga lehe eest tahetakse määrata 900–1000 krooni trahvi,» lisas vandeadvokaat.