Tänavu veebruaris möödub 160 aastat nüüdisaegse teadusliku psühhiaatria rajaja Emil Kraepelini sünnist. Samuti möödub 130 aastat sellest, mil 30-aastane Kraepelin valiti Tartu ülikooli psühhiaatriaprofessoriks ning ta alustas teadusliku psühholoogia kui teadusharu rajamist. Seitsmel korral Nobeli auhinnale esitatud Kraepelini panust teadussuuna arendamisel tunnustatakse 19. veebruaril Tartu ülikoolis konverentsiga.
Rahvusvaheline konverents «Emil Kraepelin 160/130» algab 19. veebruaril kell 11 Tartu ülikooli aulas. Konverentsi peaesineja on Berliini Humboldti ülikooli professor Erik J. Engstom loenguga «Emil Kraepelin's Inaugural Lecture: Contexts and Legacies».
Tartu ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik ütles, et Kraepelin on väheseid teadlasi, kelle mõju ja tähtsus on püsinud tänapäevani: «Teaduse andmebaasid näitavad, et igal aastal viidatakse Kraepelini töödele mitusada korda.»
Allik kirjeldas, et Tartus olles luges Kraepelin psühhiaatri kõrval ka eksperimentaalpsühholoogia kursust ja tema juhendamisel kaitsti kuus doktoritööd eksperimentaalpsühholoogias. «Seega võib julgelt öelda, et Kraepelin on mitte ainult tänapäeva psühhiaatria, vaid ka eksperimentaalpsühholoogia üks rajaja nii maailmas kui ka Eestis,» märkis Allik.
Kraepelin pidas enda suurimaks teeneks tööväsimuse kulgu kirjeldava kõvera kindlaksmääramist, mis vääris tema meelest Nobeli auhinda. Kolleegid esitasidki Kraepelini seitsmel korral Nobeli auhinna kandidaadiks, kuid kahjuks jäi tal see tunnustus saamata.
Kraepelini elu ja teadustööd tunnustaval konverentsil «Emil Kraepelin 160/130» esinevad ettekannetega ka Frank Grüner ja Maike Rotzolli Heidelbergi ülikoolist, Nils Hansson Kölni ülikoolist ning Ken Kalling, Erki Tammiksaar ja Jüri Allik Tartu ülikoolist.