Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Peipsiveere imemasinad tulevad ilmataadi kiuste rahva ette

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaspar Koort
Copy
Lihtsamat sorti karakat. Arhiivifoto.
Lihtsamat sorti karakat. Arhiivifoto. Foto: Sille Annuk

Kuigi kehvade jääolude pärast juba nädala jagu suletud järve tõttu ei valitse Peipsi-äärsetes asulates praegu kuigi rõõmsad meeleolud, siis vähemalt eeloleval laupäeval unustatakse maised mured ära. Kallastel leiab aset juba tavaks saanud isevalmistatud maastikusõidukite ehk karakattide päev.

«Väga-väga kurb on meil see elu praegu,» ütles Kallaste linnavolikogu esimees Fjodor Plešankov Peipsiveerel valitsevate meelolude kohta. Plešankovil on põhjust muretseda: kuigi ilmad on läinud pisut külmemaks, ei tähenda see sugugi seda, et jää suudaks nii palju kosuda, et kalurid taas järvele pääseksid.

Kui kaua selline olukord võib kesta, ei tea keegi ja näiteks Kallaste kalatööstustusele võib see tähendada, et tootmine tuleb mõneks ajaks peatada. Plešankovi hinnangul võib tööstuse praegustest kalavarudest jätkuda heal juhul märtsini. «Praktiliselt kõik on peatunud ja ma ei tea, kui kauaks. Kui sellist väikest külma hoiab, siis me ei saa veel niipea järvele,» oli Plešankov pessimistlik.

Kui ilmataadi vembud panevad suuresti järvest sõltuvad kohalikud nördima, siis karakattide päev igatahes ära ei jää. Tõsi küll, tänavu juba 13. korda toimuval üritusel jääb pidamata järvejääle plaanitud maastrurite ralli, kuid kõik muud atraktsioonid on olemas, kinnitas «Karakatitsa 2016» korraldava Kallaste linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö juhataja Jekaterina Klõgina.

Juba kell 11 panevad oma lauad püsti laadakauplejad, tund aega hiljem algab päeva peategelaste ehk karakattide paraad mööda Kallaste tänavaid. Kohale peaks tulema umbes 40 isevalmistatud masinat ning kuuldavasti saab näha mitte üksnes Peipsiveere, vaid ka Rakvere ja Pärnu kandi meeste loomingut. Paraadi järel jäävad masinad kõigile imetlemiseks linnaväljakule seisma. Mõne masinaga saab ka pisut lustisõitu teha.

Järgneb kultuuriprogramm koos tasuta uhhaa jagamisega. Kell kolm autasustatakse tänavuste parimate karakattide omanikke.

Kui populaarne tänapäeval karakattide valmistamine Peipsi ääres on? Fjodor Plešankovi sõnul on kaks viimast aastat olnud talveilmade poolest nii kehvad, et keegi nendega eriti jännata ei taha. Eriti arvestades, et kui korralikult teha, kulub ühe masina meisterdamisele umbes kuu aega tõsist tööd. Küll sai Kallaste meestel mullu valmis hõljuki põhimõttel töötav sisuliselt uppumatu masin, millega peaks saama sõita ka laupäevasel üritusel.

Ühe karakati ehitamiseks kuluvat raha ei osanud Plešankov välja tuua, see sõltuvat sellest, kust ja kui kallilt saadakse vajalikud jupid. Enda karakati on Plešankov ise valmistanud, kuid ta muigas, et selle hinna jätab ta saladuseks.

Tagasi üles