Pastorist laulupeopresident kahe tule vahel

IV laulupidu 1891. aastal, sügaval venestamise ajal, nõudis taas võimude vahel laveerimist. See oli samas esimene laulupidu, kus said osaleda segakoorid. Pildil seisab puldis Karl August Hermann. Foto: filmiarhiiv

Tartu Maarja eesti koguduse pastor Adalbert Hugo Willigerode, kelle sünnist möödus äsja 200 aastat, on jätnud suurima jälje Eesti kultuurilukku 1869. aastal peetud esimese üldlaulupeo presidendina.

Lugupeetud kirikuõpetaja ja Liivimaa konsistooriumi assessorina sai ta selles rollis mõjutada pastoreid, et need lubaks kihelkondade laulukooridel laulupeol osaleda.

Ärkamisaja rahvusromantilise oreooli paistel ei tohiks unustada, et kogu tolleaegne elu seostus kahe võõrvõimuga: ühelt poolt Tsaari-Venemaa, teisalt Saksamaa baltisaksa mõisnike ja kirikuesindajate omaga.