Tartumaa jahimehed pole emisepreemiast erilist tuld võtnud

Tartumaa jahimehed spetsiaalselt emiseid kõmmutamas ei käi. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi veterinaar- ja toiduameti (VTA) kinnitusel on jaanuaris välja pandud sajaeurone preemia metsseaemiste eest nende küttimist märkimisväärselt suurendanud, näevad jahimehed selle taga pigem asjaolu, et jaanuar oli ilmaolude poolest seajahiks lihtsalt soodne.

Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni jahinduse spetsialist Aimar Rakko, kes ise on Järvselja jahiseltsi liige, möönis, et kuigi teatud mõju võib emise välise suguorgani eest ette nähtud sajaeurosel preemial olla, on see üldiselt pigem marginaalne.

«Kõige olulisem faktor kütitud sigade arvu suurenemisel on ikkagi lumi, mis jaanuaris maha tuli ja võimaldas jahti efektiivselt pidada. Jahimehed on eetilised inimesed ja ma usun, et enamik ei hakka lihtsalt raha pärast emist küttima, see on liialt vastuvõetamatu,» oli Rakko otsekohene.

Ta selgitas, et kui jaanuaris moodustas Tartumaal emiste osakaal kõigist lastud metssigadest 18 protsenti, siis detsembris oli see 10 protsenti. Samas oli emiste osakaal kõigist kütitud kärssninadest 18 protsenti ka septembris ja oktoobris, mil preemiat veel ei makstud. «Seda enam on keeruline välja tuua emiste eest makstava tasu mõju küttimisstruktuurile,» nentis Rakko.

Jaanuaris kütiti Tartumaal 265 metssiga, neist 49 emist. «Kui jahti peetakse, siis lastakse seda, kes metsast tuleb, keegi konkreetselt emist metsa jahtima ei lähe. Et kui tuleb seakari, et siis lasen sealt ainult emist,» on Aimar Rakko kindel.

Rakko sõnul ei maksta Järvselja jahiseltsis organmaterjali eest ette nähtud preemiat mitte laskjale, vaid see läheb seltsi ühiskassasse, ning samal kombel talitatakse tema teada ka enamikus ülejäänud Tartumaa jahiseltsides.

«See tegevus ise on niivõrd ebaeetilise alatooniga, vähemalt minu ja ma arvan, et ka paljude teiste jahimeeste jaoks, ning tundub kuidagi väga räpane see raha endale võtta. Pigem siis suuname jahiseltsi üldisteks kulutusteks, ostame loomadele soola ja vilja ning anname nii midagi metsale tagasi,» tutvustas Rakko jahimeeste põhimõtteid ses küsimuses.

Tartumaal oli 1. veebruariks kütitud 1457 metssiga, jahiaasta limiit maakonnas on 1900 siga.

KAS TEATE?

Seajaht

Jaanuaris esitati üle Eesti VTA-le 620 taotlust kütitud metsseaemise eest kompensatsiooni saamiseks, kokku kütiti 830 emist.

Kõige enam nõutati kompensatsiooni Raplamaal (83 organit), järgnes Harjumaa (80 organit).

Kõige vähem organmaterjali esitati jaanuaris Viljandimaal (16) ja Valgamaal (3).

Eestis oli 1. veebruariks kütitud 27 293 metssiga, mis on 92 protsenti määratud küttimismahust.