Esimese üldlaulupeo toimkonna juhi sünnist möödub täna 200 aastat

Mälestuspalvus Willigerode haual Raadi kalmistul möödus tihedas lumesajus.

FOTO: Margus Ansu

Tartu Raadi kalmistul tähistati täna Vanemuise seltsi loomiseks võimukoridorides teed rajanud ja esimese eesti üldlaulupeo korraldamist juhtinud Adalbert Hugo Willigerode kahesajandat sünniaastapäeva.

Siia hauaplatsile on maetud Adalbert Hugo Willigerode.

FOTO: Margus Ansu

Adalbert Hugo Willigerode (14. veebruar 1816 Tallinn – 7. september 1893 Tartu) haual pidas mälestuspalvuse Tartu Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen. Vanemuise seltsi esindajana kõnelnud Valter Haamer tõstis Willigerode tegevusest esile tema tuge meie rahvuslikes ettevõtmistes, kuigi ta kantslist pidi rääkima nagu baltisaksa pastor.

Willigerode juhtis ja toetas pasunakooride ja laulukooride tegevust. Ta oli esimese eesti üldlaulupeo (1869) peotoimkonna juht ja teise üldlaulupeo (1879) toimkonna abijuhataja. Esimese laulupeoga seoses toimus üldlaulupeo ühendkoori esimene kokkulaulmine ja peaproov just Tartu Maarja kirikus.

Maarja koguduse diakooniatöö tegija Lea Saare andmeil lõpetas Willigerode 1841. aastal teoloogina Tartu ülikooli ning töötas seejärel koguduse õpetaja ametis Saaremaal Kaarmas ja Võrumaal Karulas. Aastatel 1857-1885 oli ta Tartu Maarja koguduse õpetaja. Lisaks kogudusetööle tegutses ta mitmes kõrges kiriklikus ametis. 1892. aastal pälvis Willigerode oma 50 aasta ametijuubeli puhul Tartu ülikooli audoktori tiitli.

«Ajastule omaselt oli ta aktiivne ka ühiskondlikus tegevuses,» märkis Saar. «Maarja kirik, kus oli tollal ainus eestlaste kogudus, kujunes tema ajal üheks eesti ärkamisaja keskuseks, koondades eestlaste ärkamisaegset vaimuelu.»

Willigerode andis välja ajalehte Tallorahwa Postimees (ilmus 1857-1859), kirjutas ja tõlkis kirikulaule. Eesti evangeelse luterliku kiriku laulu- ja palveraamatus on tema sõnadega 10 laulu, millest kolm kõlas tänasel mälestuspalvusel Raadi kalmistul puhkpillikvarteti saatel.

Tagasi üles