Eakas tartlane teenis muusikat kümnendeid

Muusikaõpetaja, orkestrimees ja koorijuht Alfred Bender (89) viibis ka ise Tartu Ülikooli aulas kuulajate hulgas. Foto: Margus Ansu

Suur õnn on tartlasele, kui ta saab kodulinna kõige väärikamas saalis säravate lühtrite all oma elutööga välja teenitud tänu vastu võtta. Üks selliseid õnnelikke on Alfred Bender.

Kauase tartlase, muusikaõpetaja, orkestrimehe ja koorijuhi Alfred Benderi läheneva 90. sünnipäeva auks ettevalmistatud kontserdiks olid Tartu Ülikooli aulasse paigutatud poodiumid Tartu Poistekoorile ning noodipuldid-toolid Tartu Senior Swing Bandile ja puhkpilliorkestrile Tartu.
Kõik see, mis neilt sel õhtul kõlas, oli kingituseks Alfred Benderile tema kunagistelt kolleegidelt ja õpilastelt. Õhtujuht Peep Puis pajatas juubilari pika elu juhtumistest.

Poiss sai klarneti

Alfred Benderi isa oli tsaariarmees aega teenides mänginud sõjaväeorkestris. Tartumaale kodukülla naasnud, asutas ta puhkpilliorkestri, mis käis tema enda talus koos harjutamas. Väike Albert sai lugemise ja kirjutamisega ühtaegu selgeks ka noodilugemise. Pillimehed andsid nende ümber tiirutavale poisile kätte klarneti.

Kõik, mis järgnes, ongi seotud muusikaga: Hugo Treffneri gümnaasiumis Adalbert Wirk­hausi juhendatud sümfoonia- ja puhkpilliorkestris, samal ajal veel Tartu noorte džässorkestris Blue Boys Band, pärast gümnaasiumi koguni Pärnus Raimond Valgre orkestris...

Algas sõda. Noormees pöördus suvituslinnast Tartusse tagasi, astus sama linna kõrgema muusikakooli oreliklassi ja rakendas ennast õpingute ajal Pauluse kirikus organistina.

Tartu-Norilsk-Tartu

Kevadel 1943 suunati Saksa sõjaväkke mobiliseeritud noor muusik sõjaväeorkestrisse. 1945. aastal pöördus ta läbi rinde oma poolelijäänud muusikaõpinguid jätkama, kuid 1947. aastal muusikaõpilane (ja juba kooliski tunde andnud) Bender arreteeriti ja saadeti Norilski surmalaagrisse.

Laagriseikade seast üks leidlikkuse näide.

Alfred harutas üles ema kaasapandud villasest lõngast teki, tegi metalltraadist vardad ja hakkas harutatud materjalist kindaid kuduma.

Pärast Stalini surma ja laagrist vabanemist jätkas Alfred Bender oma elu sealt, kus see jäi sõja ajal pooleli – muusikakooli viimaselt kursuselt.

Muusikaõpingute jätkamiseks pedagoogilises instituudis ei saanud tema kui endine vang luba. Kuid ka sellest takistusest leidis üdini muusikainimene lahenduse – iseõppimise teel on ju samuti võimalik uusi teadmisi omandada.

Õpetaja ja dirigent

Alfred Bender oli pikka aega Tartu 8. keskkooli muusikaõpetaja, selle kooli kooride ja orkestri juht ning andis Tartu Pedagoogilise Kooli (hiljem õpetajate seminar) õppejõuna tulevastele õpetajatele muusikalisi õppeaineid.

Bender oli ka Tartu mitme teise koori dirigent ja timmis 16 aastat andekate laulupoiste hääli Tartu Poistekooris.

Tartu Ülikooli aulas peetud sünnipäevakontserdi juht Peep Puis, ise samuti kunagine Tartu Poistekoori laulupoiss, oli küsinud endistelt koorikaaslastelt arvamust kunagise õpetaja kohta. Kõik rõhutasid, et Alfred Bender alias Bendu oli äärmiselt nõudlik, konkreetne, napisõnaliselt otsekohene, kuid seejuures heatahtlik ja rahumeelne.

Arvamustes tunnistati, et poistekoori peadirigent Uno Uiga oli ühenduse aju, laulule innustaja, emotsioonide he­la­ma ja kõlama panija, aga Ben­du oli poiste hääli drillides üks suur tundlik kõrv. Selline koostöö viis Tartu Poistekoori rahvusvahelisele tasemele.

Arvata võib, et pärast puhkpilliorkester Tartu ja Tiigi seltsimaja korraldatud sünnipäevakontserti võtab 90-aastane muusikakultuuri hoidja õnnitlusi vastu ka oma päris sünnipäeval, 27. detsembril.