Haridusuurijad: sookvoodid on hilinenud

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inga Kukk (vasakul) ja Katri Lamesoo osalevad kahes Norra toetustest rahastatud projektis, milles avatakse õpetajate silmi sooteadliku käitumise ja õpetamisviiside osas.
Inga Kukk (vasakul) ja Katri Lamesoo osalevad kahes Norra toetustest rahastatud projektis, milles avatakse õpetajate silmi sooteadliku käitumise ja õpetamisviiside osas. Foto: Margus Ansu

Poiste ja tüdrukute erinev kohtlemine saab alguse väga varasest lapsepõlvest. Sellele tuleks tähelepanu pöörata juba lasteaias, mitte mõelda alles siis, kui soorollid on tugevalt kinnistunud, miks poisid ei jõua gümnaasiumisse ja ülikoolides on neidude ülekaal. Seda meelt on Tartu ülikooli haridus-uuenduskeskuse projektijuht Inga Kukk ja peaspetsialist Kat-ri Lamesoo, kes edendavad SooKooli ning SIHT-projekti kaudu õpetajates sooteadlikkust.

Mida see sooline võrdsus hariduses siis ikkagi tähendab? See ei ole ju vaid see, et kaotame ära poiste ja tüdrukute mängud ja paneme nad kõik ühe normi järgi teivashüpet sooritama.

Inga Kukk: Pigem on koolis need normid just sellised, mis löövad poisid ja tüdrukud lahku: poistele on ühed normid ja ootused, tüdrukutele teised. Samal ajal lähtub tänapäevane õpikäsitus õpilasest kui indiviidist. Et ei ole kahte ühesugust poissi või tüdrukut ja igal poisil või tüdrukul on õigus saada just tema huvidele ja võimetele vastavat haridust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles