Lumevallid kasvavad ristmikel ohtlikult kõrgeks

Sõpruse silla lähedal Silla bussipeatuse juures jääb juhil vaid mõistatada, kas lumekuhja tagant on keegi sebrale astumas. Foto: Kristjan Teedema

Tartu tänavatelt kokku lükatud lumi on kasvatanud lumevaalud nii kõrgeks, et paljudel ristmikel on raske näha, kas tee on vaba, ning ka ülekäigukohtades on lumekuhjad juba inimestest kõrgemad.

Nii näiteks oli Sõpruse silla otsas Silla bussipeatuse kõrval lumekuhjal kõrgust sedavõrd palju, et varjas isegi sebrale suunduva täiskasvanu, lastest rääkimata.

Ristmikke, kus lumevaalu kõrgus ületab õigusaktides lubatud 70 sentimeetrit, leidnuks eile ilmselt igast linnajaost. Neid oli nii Annelinnas, Karlovas kui Tähtvere. Üks selline oli ka Betooni-Ravila ristmik, kus sõiduauto juhiistmelt oli vaateväli kaunis kasin.

Tartu liikluskorraldusteenistuse juhataja Tõnu Luk­­mann ütles, et majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse kohaselt ei tohi lumevaalud ristmikel ja ohutussaartel olla kõrgemad kui 70 sentimeetrit teepinnast.

Kus vaalud on kõrgemad, sealt tuleb need ära vedada. Juhtidele tähendab kahanenud nähtavus kohustust olla veelgi hoolikam.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et kus lumevaalud on liiga kõrged ja segavad liiklemist, tuleb need ära vedada või lähedal asuvatele haljasaladele teisaldada kui võimalik.

Tallinn veab rohkem ära

Tallinn raporteeris, et pealinna tänavatelt on juba ära veetud 40 000 kuupmeetrit lund, kuid Tartus pole veel tuhandetki. «Aga olukord ei ole võrreldav, Tallinnas oli juba kolmas suur sahmakas,» ütles Haak.

Ta lisas, et ka Tartus jätkub lume äravedu ja teisaldamine. Kui osutub tõeks, et valitsuse eraldatud 15 miljonist kroonist erakorraliseks lumeveoks saab Tartu tõesti 800 000, nagu on olnud eelinfo, saaks kesklinna tänavad ja raeplatsi lumest tühjaks vedada. Aga siiski vaid üks kord, sest see summa pole Tartu kontekstis kuigi suur.

Suurema lumega talvedel on lumetõrjeks kulutatud ka 10 miljonit krooni.

Praegu on Tartul küsimus, kust ja kui palju vedada. «Ega me printsiipi ei ole palju muutnud, mis puudutab ratsionaalset välja vedamist ehk hädavajadust. Tuleb üle vaadata kriitilisemad kohad,» ütles linnapea Urmas Kruuse.

Haak jätkas, et juttu on juba olnud ka sellest, et raeplatsil kokku lükatud lumi oleks hea materjal lumelinna ehitamiseks, kui kuusk ja lodi lahkuvad. «Kui tuleb lumelinn, võiksid need kuhilad jääda,» ütles ta.

«Esmatähtis on, et kesklinnas ja vanalinnas saaksid parkimisalad vabaks, teine asi on kitsad vanalinna tänavad, kus ei ole lund kuhugi lükata,» ütles Haak. «On küsimus, kas autoliiklus kinni panna ja jätta kõik jalakäijatele või vedada välja. Praegu on viimane valik.»

Niisamuti jätkub koolide ja lasteaedade juures peatumistaskute korrastamine ja luubi all on kitsamad tänavad nagu Veski ja Kastani. «Seal tuleks lund välja vedada, aga mõnes kohas ka parkimist keelata,» leidis Haak.

Probleeme jagub

Ametimehed ei tee aga saladust, et probleeme jagub. Üks näiteks on see, et vajalikku tehnikat napib. Linn otsib kolmekuupmeetrise kopaga upitajat, millega saaks lume tõhusalt haljasaladele tõsta. Eelmisel talvel kasutatu on suvel ära müüdud.

Lukmann rääkis, et probleeme on ka sellega, kuidas lükatakse lumi sajujärgsel esimesel sahkamisringil. Kui siis ei järgita äärekive ja jäetakse kahes-kolmest sõidurajast üks vaalu alla, jääb tee iga järgmise lükkamisega järjest kitsamaks. Nii on näiteks juhtunud Sõpruse ringil, aga ka Vabaduse puiesteel enne Vabadussilda.

Kõigest hoolimata märkis Haak, et esialgu ei ole küll põhjust muretseda, et lumekoristuseks raha napib, uus eelarveaasta tuleb ju peale. «Sõltub muidugi, kui mitu korda sellist suurt lund tuleb,» lisas ta.

Vallad ootavad sahkamisraha

Tartumaa valdades on suuremad ja väiksemad teed lahti lükatud, inimesed saavad liikuda. Aga on ka nurisemist.

«Tähtvere valla lume- ja libedustõrje on alla igasugust arvestust,» kurjustas Märjal elav ajakirjanik Vambola Paavo. Temal ajab harja punaseks Viljandi maanteelt Märjale viiv ligi 300-meetrine tee, mis on kitsalt lahti aetud ja mida pole liivatatud. «Seda teed pidi sõidab ka suur liinibuss,» märkis Paavo.

«Üks on rahul, teine mitte,» ütles Tähtvere vallavanem Rein Kokk. «Seda teed lükkas alguses lahti väike masin. Nüüd oli jutt, et saadame sinna suurema saha.» Valla teed on Tähtvere mail lahti lükatud. Erateede omanikelt, kes oma teel teistel sõita ei luba, küsib omavalitsus lume sahkamise eest tasu.

Ka Laeva, Peipsiääre ja Kambja vallas on teed lahti. Eile lõuna ajal läksid Kambja vallas sahad tuisu pärast jälle välja. Sel sügisel on Kambja vallal tulnud oma 187 kilomeetri pikkusi teid lasta lumest puhtaks lükata neli korda. Selleks on kulunud 200 190 krooni.

Valitsus on lubanud Eesti omavalitsustele lumetõrjeks 15 miljonit krooni.

«See on kindel asi, et lisaraha tuleb,» kinnitas Kambja vallavanem Ivar Tedrema. «Valitsusel on kindel tahe see asi neljapäevasel istungil lukku panna.» (TPM)