Kati Tolmoff esines kodupubliku ees viimast korda

Sulgpalli Eesti meistrivõistlused. Kati Tolmoffi viimane mäng Eesti publiku ees. Foto: Kristjan Teedema

Tartus pühapäeval lõppenud Eesti meistrivõistlustel sulgpallis tõusis naiste üksikmängus pjedestaali kõrgeimale astmele peamiselt Taanis elav ja harjutav Kati Tolmoff, kelle tasemevahe võrreldes nooremate konkurentidega oli veenev. Finaali Nõo sulgpallikooli neiu Kristin Kuuba vastu kallutas ta kõigest 20 minutiga enda kasuks geimidega 21:7, 21:8.

Auhinda vastu võttes palus ta enda kätte mikrofoni. «See oli minu viimane mäng Eesti publiku ees. Aitäh, et tulite kaasa elama,» lausus ta pisaratega võideldes. «Aitab küll, eks ole juba tehtud kah,» põhjendas ta hiljem oma otsust Tartu Postimehele. «Vanus tuleb peale ja lapsed vajavad ema.»

Seekordseid Eesti meistrivõistlusi võttis Tolmoff kergemalt ning ta lõi kaasa ainult üksikmängus. «Päris hea värske olin.» Noortel konkurentidel oli nimeka mängija vastu psühholoogiliselt raske astuda. Vead tulid kergesti. Hoolimata sellest, et ta on parim, on ta otsustanud siiski tippspordiga lõpparve teha. «Las tulevad noored peale,» arvas ta.

Reketit Tolmoff siiski kohe veel põõsasse ei heida. Kui Raul Must on endale olümpiakoha juba taganud, siis Tolmoff püsib pääsme piiri peal. Kolme kuu jooksul ootab kümme turniiri ja kõik saab selgeks mai alguseks, kinnitas Tolmoffi treener Toomas Mäekala. «Üks nädal on Katil OM-koht, teisel nädalal jälle mitte,» kirjeldas ta karmi konkurentsi. Maailmas on naiste edetabelipunktide vahed väga väikesed ja üks-kaks toredat turniirivõitu kuluksid marjaks ära, tõdes ta.

Nii füüsiliselt kui psühholoogiliselt on Tolmoff treeneri hinnangul praegu väga heas vormis. Ent tal on pere ja ta ei ela päris tippsportlase režiimi järgi. Olümpiamängud on aga selge siht. «Pekingi olümpiamängud, kus ta kaotas avaringis iirlannale, keda ta muidu on ainult võitnud, kripeldavad siiani,» sõnas treener.

Niisiis on praegu peamine eesmärk olümpia. «Edasi saab minust tavaline inimene,» kinnitas Tolmoff. Tema elu jätkub esialgu Taanis, kus on stipendiumite toel lihtsam kooli minna ja haridust omandada, rääkis sportlane. Õppida plaanib ta ikka spordiga seotud alasid ning näeb end tulevikus kehalise kasvatuse õpetajana või treenerina, et saaks tegeleda lastega. «Kui lapsed suuremaks saavad, tahan kindlasti Eestisse tagasi tulla,» lisas ta.