Tartu ülikool avas täna keskpäeval uksed 800-le põhikooli lõpuklasside õpilasele, et tutvustada õppimisvõimalusi ning töötubades osalemise kaudu anda põhjalikum pilt pakutavatest erialadest.
Pildid: Üheksandikud nuusutasid ülikooliõhku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahtiste uste päev algas avaloenguga, kus Tartu ülikooli füüsikatudeng ning telesaate Rakett69 eelmise aasta võtja Karl Reinkubjas rääkis üheksandikele erinevatest valikuvõimalustest ning ülikoolis õppimise kogemusest.
Avaloengule järgnesid kaks akadeemilise tunni pikkust sessiooni, kus igal põhikoolilõpetajal oli võimalus osa võtta kahest erinevast töötoast. Esindatud olid nii sotsiaal-, humanitaar-, meditsiini- kui ka loodus- ja täppisteaduste huvilistele sobivad töötoad.
Iseenda veregrupi selgitamine
Elustamise ja veregruppide töötoas osalenud Tartu Kivilinna Kooli 9. klassi õpilane Alice Kapp ütles, et tal on suur huvi meditsiini ja bioloogia valdkonnas tegeleda ka tulevikus. «Üritan sisse saada ka meditsiinisuunaga gümnaasiumisse, et seal täpsemalt avastada, mida selles valdkonnas teha soovin,» nentis Kapp.
Kuna meditsiini töötoa osalejate arv oli piiratud, siis Kapp ja tema sõbranna registreerisid end sinna esimesel võimalusel, kuna teadsid kindlalt, et soovivad just sellest osa võtta.
Elva Gümnaasiumi 9. klassi õpilased Egle Tuhkur ja Mandi Soome valisid elustamise ja veregruppide töötoa, kuna arvasid, et tulevikus oleks arst huvitav olla. Iseendale näppu torkamist ja veregrupi määramist pidas Tuhkur esialgu hirmutavaks, kuid ta nentis, et tegelikult pole see üldse nii hull ja karta ei tohi. Tuhkur ega Soome varem enda veregruppi ei teadnud, kuid töötoas said nad selle ise välja selgitada.
Šokolaadist pastapliiatsi ots
Kaks osalejate arvu poolest kõige populaarsemat, kuhu olid registreerunud sadakond õpilast, olid Ideelabori poolt läbiviidav töötuba, kuidas ideid ellu viia, ning teadusteatriga inimkatseid teostav Psühhobussi töötuba.
Ideelabori töötoas tutvustasid põhikooliõpilased ka oma ideid. Pärnu Raeküla Kooli 9. klassi õpilane Eliria Kaup rääkis, et tema idee seisnes selles, et pastapliiatsi otsad võiksid olla kummikommist või šokolaadist, kuna inimesed närivad tihti pastapliiatsite otsi.
Ideede elluviimise töötoa valis Kaup seetõttu, et käib majanduskallakuga koolis, on õpilasesinduse esimees ja noor, kes tahab pidevalt arendada uusi ideid ja kunagi luua oma ettevõtte. «Kirjutasin kunagi sarnasel teemal kõne ning töötoas osalemine andis ideede teostamisele hoogu juurde,» ütles ta.
Rocca al Mare Kooli 9. klassi õpilane Gete Suurraid oli töötoa suhtes väga positiivselt meelestatud ning nentis, et seal osalemine innustas teda ideede elluviimise poole pürgima. «Kui idee kukub läbi, siis kukub. Tuleb jälle jalge peale tagasi tulla ja uuesti edasi minna,» rääkis Suurraid.
Ta tunnistas, et kui ta töötoa kirjeldusi luges, siis ideede elluviimise töötuba oli tema esimene valik ning ta tundis, et peab seal osalema. Ka Suurraid avaldas soovi, et tahab tulevikus oma firma luua.
Tulevased tudengid
Tartu ülikooli teaduse populariseerimise peaspetsialist ning ürituse korraldaja Marek Järvik ütles, et lahtiste uste päeva eesmärk on pakkuda põhikoolilõpetajatele võimalust teada saada potentsiaalsetest karjäärivalikutest ning katsetada nende sobivust, et tulevikus teha õige erialavalik.
Üheksandikele mõeldud lahtiste uste päev toimus juba kolmandat aastat järjest ning Järviku sõnul on vastukaja olnud niivõrd positiivne, et nad mõtlevad juba sel kevadel ürituse taaskorraldamise peale.
«Esimesel aastal oli alla 500 osavõtja, teisel üle 500 ning tänavusel aastal on registreerunuid 800,» tõi Järvik välja ürituse kasvava populaarsuse. Ta kinnitas, et kuigi saarte kohta ta öelda ei oska, on tänavusel üritusel erinevate koolide poolt kõik mandril asuvad maakonnad esindatud.
Järvik avaldas lootust, et tänavu, mil esimesed lahtiste uste päeval osalenud üheksandikud on gümnaasiumi lõpetanud, on Tartu ülikool sisseastujate seas populaarsem.
«Loodame, et teavitusprogramm kannab vilja ning noored otsustavad jätkata Tartu ülikoolis,» ütles ta. Järvik nentis, et pärast selle aasta sisseastumisperioodi saavad nad teha ka statistikat ning selgemalt lahtiste uste päeva mõju noorte erialavaliku kujunemisel hinnata.