/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2010/12/13/483690t1hac40.jpg)
Paar miljonit meetrit paela kuus tootev Haine paelavabrik sai toetust paelte vahatamise kvaliteedi parandamiseks. Mõnd inimest võib see naerma ajada, aga tegelikult on asi tõsine.
Paelavabrik võttis raskelt alluva vaha pärast teadlased appi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haine Paelavabrik OÜ müriseb Tehase tänavas tosin aastat. Tegelikult juba aga oma 60 aastat, sest see firma on välja kasvanud Tartus kunagi paljudele inimestele tööd andnud tekstiilivabrikust Areng.
Kolmekümne töötajaga ettevõte valmistab kuus 2–2,5 miljonit meetrit paela, toodete nimekirjas on 300–400 artiklit.
«Nagu paelal millimeetri laiust, paksust või läbimõõtu muudad, nii on see kohe uus artikkel,» selgitab osaühingu Haine Paelavabrik juhataja Andres Hoop.
Paelu punutakse ja kootakse jalatsitootjatele, õmblustööstusele ning kodutekstiili tegevatele firmadele tekkide, patjade ja madratsite jaoks.
Vaha kaotas läike
Suurem osa paelast läheb piiri taha: kõige rohkem Soome, Rootsi ja Norrasse ning veidi ka Taani, Saksamaale ja Venemaale. Tartus on Haine paelavabriku püsikunded õmblusfirma Ilves-Extra ja jalatsivabrik Samelin.
Läinud neljapäeval punuti paelu näiteks Soome ja Norra sõjaväesaabastele ning Norra firma mägisaabastele.
Punumis- ja kudumismasinatest vonkles välja ka madratsite juures kasutatavat laia kandipaela, peente punaste triipudega ilupaela ja susside õmblemiseks vajalikku kummkandipaela.
Vahatamist vajavad kinga- ja saapapaelad, sest nahast jalanõu eeldab, et ka selle paelad läigivad ja on veekindlad.
Viimastel aastatel näeb Haine paelavabrik aga saapa- ja kingapaelte vahatamisega kurja vaeva.
«Varem panime vaha masinasse ja asi oli korras, puuvillane kingapeal läikis nagu pühademuna,» selgitab Andres Hoop. «Nüüd on aga paljud ained mitmesugustel põhjustel ära keelatud ja vaha enam nii lihtsalt läikima ei saa.»
Toetus aitas kõvasti
Et seda asja uurida ja vaeva veidi vähendada, võttis paelavabrik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) saadud 50 000-kroonise toetusega appi Tartu Ülikooli keemikud. Nende tööga on Hoop väga rahul.
«Tänu teadlastele saime juba ligilähedaselt pihta, millest vaha koosneb, sest ega vahatootja ju koostist pakendile märgi,» räägib Andres Hoop. «Saime neilt ka päris palju häid mõtteid, kuidas edasi minna ning oma elu paremaks teha.»
Toetust nimetab paelavabriku juht fantastiliseks asjaks.
«Sellised uuringud on kallid ja samas on selline uuring investeering, kuhu panka on keeruline kaasata,» selgitab ta. «EASi kaudu saadud abiraha aitas meid väga kõvasti. Ja meie ülikooli töötajad on ausalt öeldes üliloovad sellid, väga kõrgel tasemel teadlased. On suur õnn, et meil selliseid inimesi on, et me ei pea uuringuid kusagilt, näiteks Šveitsist, sisse ostma.»