Poolteist aastat on möödumas linnapea valimistuhinas antud lubadusest avada viivitamata Tartu jaamahoone kõigile tartlastele ja Tartu külalistele. Paraku on meid tegude asemel kostitatud segaste ideedega, üks arusaamatum kui teine. Küll soovitakse jaama ära osta, siis rentida, seejärel hoopis teise kohta uus ehitada. Sekka segased süüdistused hoone omaniku aadressil: miks ta linnapea erinevaid valimislubadusi ellu ei vii.
Tegelikult tuleks ausalt tunnistada, et ainuüksi linna kehv majandusolukord ei võimaldaks ostuplaane ega uue jaamahoone ehitust teoks teha.
Lahenduste otsimise asemel püüab linnapea Urmas Kruuse üha uute vigurite väljamõtlemisega asja järjest segasemaks ajada. Nii käis ta paari kuu eest välja uue nõudmise seada jaamahoonele osaline servituut, seejuures targu täpsustamata, kes seda kelle kasuks seadma peab, mis tingimustel ja kellele ning milleks seda üldse vaja peaks olema. Aga see olla igatahes linnapoolne eeltingimus asjaga edasiliikumisel!
Eelmisel neljapäeval võisime Tartu Postimehest lugeda linnapea otsustavat protesti jaamahoone omaniku soovi vastu suunata reisijad keldrikorrusele ja viia sinna üle ka ootesaal.
Ma ise osalesin linnapea pahameelt põhjustanud 25. novembri töökoosolekul, kus olid kohal hoone omanik Rein Kilk ja Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann. Muuseas, linnapea ega ükski teine linnavalitsuse esindaja sellel kohtumisel ei viibinud. Väidan, et linnapea läinudnädalane väljaütlemine on sulaselge vale.
Nimelt käis jutt reisijate tunneli kõigile euronõuetele vastavast väljaehitamisest koos võimalikult mugavate tualettruumide rajamisega. Seejuures tehtaks kõik tööd asjast huvitatud osapoolte kulul ning vähimagi linnapoolse rahalise toetuseta.
Olgu lisatud, et kohtumine kulges konstruktiivses ning väga asjalikus õhkkonnas – kuidas jõuda lahendusteni võimalikult kiiresti. Võimaliku ootesaalina vaadati nii külgmist kui keskmist suurt ootesaali. Samuti leiaks vaksalihoones koha taastatud raudteerestoran. Kui ainult seda linnapead ees ei oleks!
Aga ehk oskab meie linnapea ka soovitada, kuhu mujale siis tunneli võiks ehitada, kui mitte keldrisse, kus see on pea sada aastat ju olnud. Ja miks siis on linnavalitsus kinnitanud vastava ehitusprojekti, mille alusel tunneli rekonstrueeritud osa on juba valmiski?
On saanud selgeks, et Kruuse ebakonstruktiivsus ja sellest juba tekkivad pinged osapoolte vahel ei vii soovitud tulemusteni, kuid ummikseisust on vaja kiiresti väljuda. Mida selleks teha? IRLi fraktsiooni algatus moodustada linnavolikogu ajutine komisjon Tartu raudteejaama kasutusele võtmisega seotud probleemide lahendamiseks on linnavolikogu 16. detsembri istungi päevakorras.
Linnapea peaks lõpetama segaste ja vastukäivate nõudmiste esitamise ja täielikult raudteejaamaga seotust distantseeruma, kuna ta on arendaja tööd pidevalt takistanud ja igasuguse usalduse kaotanud. Linnapea eemaldumine vaksaliteema «lahendamisest» annab kõigile uue võimaluse. Olen täiesti veendunud, et siis hakkavad asjad vägagi kiiresti liikuma.
Kiire edasiliikumise huvides olen ise valmis seda tegevust koordineerima. Lisan veel, et Tartu raudteejaama ootesaali ja tunneliga seotud probleemidele kiire lahenduse leidmiseks kohtusin juba eelmisel reedel majandus- ja kommunikatsiooniministriga, et arutada riigi sekkumise võimalusi.
Juhan Parts pidas ennekuulmatuks, et Tartu linnapeal pole veel ühtegi kokkulepet ootesaali kohta. Lahenduse leidmiseks peeti kiire telefonikonverents võimalike osapooltega ning leiti, et hea tahtmine on kõigil olemas, probleemide lahendused on hõlpsalt leitavad.
Ka Urmas Kruuse peaks hiljutise elvalasena mõistma, et vaksali kordategemine on oluline mitte ainult tartlastele, vaid kogu Tartu maakonnale ja terve riigi elanikkonnale.