Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/19/84786t1h57f2.jpg)
Riigieelarve seaduse eelnõu riigikogule üle andes tõdes peaminister, et see on uuele majanduskasvule kindlustunnet andev eelarve. Emotsionaalsust lisas tõsiasi, et see oli viimane kroonieelarve ja samas esimene eurodes väljendatud eelarve.
Tuleval aastal on meil võimalik kulutada 6 miljardit eurot, tublisti enam kui 92 miljardit krooni. Lõppeva aasta kulutustest on seda nelja miljardi krooni võrra rohkem. Kulud kasvavad välisraha parema kasutamise varal, lisanduvad saastekvootide müügist tehtavad investeeringud, samuti pensioni teise samba maksete taastamine.
Eelarvet menetledes pidasime silmas, et hiljemalt 2013. aastal võiksime olla oma riigi kulude ja tuludega taas tasakaalus. Eesti peab jätkama tavaks saanud konservatiivset eelarvepoliitikat, mis on meie riiki majanduslanguse tingimustes palju aidanud.
Eesti riik ei pea tagasi maksma hiiglaslikku riigilaenu ega vaevlema laenuintresside pärast, vaid saab selle raha suunata uude majanduskasvu. Riigi tegevuskulud on külmutatud. Lisaks on tehtud põhimõtteline otsus, et avalikus sektoris järgmisel aastal palgad ei tõuse.
Mõeldes uuele majanduskasvule plaanib riik investeerida 16 miljardit krooni, 2,4 miljardit krooni rohkem kui sel aastal. Nii suurt investeeringute mahtu ei ole meie riigieelarves varem olnud, kuigi kümne aastaga on riigieelarve kulud kolmekordistunud.
Haridusele rohkem raha
Millised on järgmise aasta eelarveseaduse sõnumid Tartule?
Ülikoolilinnale on tähtis, et riik investeerib jätkuvalt teadus- ja arendustegevusse: hariduskulud kasvavad tuleval aastal 7,9 protsenti.
Näiteks panustas Eesti 2007. aastal haridussüsteemi 4,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust, 2010. aastal ligi 6,6 protsenti, ületades sellega oluliselt OECD riikide kesktaseme. Hiljuti avalikustatud PISA-testi tulemused kinnitavad, et oleme investeerinud õigesti. Hea haridus on tuleviku majanduskasvu ning inimeste elujärje paranemise eeldus.
Tuleva aasta riigieelarves on suurendatud omavalitsuste hariduskulude katteks vaba raha ligi 110 miljoni krooni võrra. Omavalitsused saavad seda kasutada uuele õppekavale ülemineku rahastamiseks, tugipersonali palkamiseks ja õpetajatele lisatasude maksmiseks.
Sotsiaalministeeriumi eelarve kasvab miljardi krooni võrra. Pensionid, peredega seotud toetused ja hüvitised ei vähene ning aitamaks inimesi tagasi tööle on aktiivsetele tööturumeetmetele eraldatud ligi 400 miljonit krooni.
Majanduskasvu tingimusis lisanduvad töökohad on seotud ettevõtlustoetuste kasutamise aktiivsusega. Ettevõtlustoetuste maht kasvab võrreldes selle aastaga 10 protsenti. Toetusi on ettevõtjatele tuleval aastal jagada 1,26 miljardit krooni. Suurimate summadega toetatakse tootearendust ja eksporti.
Tartu ettevõtjatel on häid väljavaateid nendest toetustest osa saada.
Teed ja ehitus
Transpordile ja logistikale on 2011. aastaks planeeritud kulutada kokku 6,336 miljardit krooni.
Tartlaste ja Tartu külaliste ohutuks ja turvaliseks liiklemiseks on vaja korras transpordisüsteemi. Tartu saab idapoolse ringtee rekonstrueerimiseks pea 85 miljonit krooni. Ringtee ühendab Tallinna–Tartu–Luhamaa maanteed Jõhvi–Tartu–Valga maanteega.
Meie kodulinna arengut mõjutab kahtlemata ka Tallinna–Tartu raudteelõigu rekonstrueerimiseks planeeritav enam kui 111 miljonit krooni. Jätkub Tallinna–Tartu maantee Aruvalla–Kose lõigu neljarealiseks ehitamine. Selle maantee projekteerimiseks ja ehitustöödeks on kavandatud 24,5 miljonit eurot ehk 383 miljonit krooni.
Kindlasti rõõmustab tartlasi seegi, et järgmisel aastal jõuab lõpule üks suurimaid ehitusprojekte, miljard krooni maksev Koidula piirijaam. Rongide ja veoste komplekteerimine kolib Tartust sada kilomeetrit kaugemale.
Positiivne sõnum on ka see, et kultuuriministeeriumi eelarve kasvab koos saastekvootide müügist saadud tuludega 18,5 protsenti. Enim toetatakse muuseumivaldkonda, ehitatakse ja renoveeritakse hooneid ning uuendatakse ekspositsioone.
Välisraha kaasabil alustatakse Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitust ning renoveeritakse mahukaid kultuuriobjekte, nagu näiteks linna vahetus naabruses asuv Eesti Põllumajandusmuuseum. Viimasel hetkel lisandus meie Vanemuise toetuseks 5 miljonit krooni.
Tartule kui nooruse linnale on tähtis ka noorte laulu- ja tantsupeo «Maa ja ilm» toetamine, samuti eraldatakse raha järgmisel aastal avatava Ahhaa keskuse uue hoone tegevuskulude katteks.
Miljoneid mujalegi
Saastekvootide müügist laekuvast rahast on aastatel 2010–2013 planeeritud investeerida 2,184 miljardi krooni ulatuses. Eestis kasutamata saastekvoodi ühikute müük käib rohelise investeerimisskeemi raames, mis näeb ette laekunud raha suunata CO2 jt kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendavatesse keskkonnasäästlikesse projektidesse.
Saastekvootide müügitulust korrastatakse Tartus mitu haridusasutust. Investeeringuid on tulemas veel mitme hoone tarbeks, sh Tartu Pauluse kiriku tiibhoonele ja keldrikorrusele 7,8 miljonit krooni, Tartu Jaani kiriku laenukohustuste tagasimakseteks 4 miljonit krooni.
Haiglavõrgu arendamise 285 594 107 kroonist jätkub ka Tartu Ülikooli kliinikumi juurdeehituseks. Raha on eraldatud Tartusse rahvusarhiivi hoonete rajamise projekti lähteülesande koostamiseks, need annavad tulevikus tööd ka meie ehitusettevõtetele. Ehituses lisandub uuel aastal tööd seoses Tartu vangla renoveerimisega.
On oluline, et eelarves ei ole tehtud kärpeid ja riigivõlga ei ole kasvatatud. Riigi võimaluste piires tehtud eelarve annab kindlustunde, et ka Tartus elukeskkond areneb.