Andres-Teet Merisalu: uue linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone kohavalik on ebaõnnestunud

FOTO: Repro

Kahetsusväärsel kombel on Tartu linnajuhid võtnud vastu otsuse rajada uus linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi ühishoone Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelisele krundile ilma selle asukoha negatiivseid külgi ning muude kohtade eeliseid tähele panemata või läbi mõtlemata.


Linna elu aastakümneteks kujundava ja linlastele nii olulise küsimuse lahendamiseks tulnuks avalikkust põhjalikult informeerida, tõsisemalt kaaluda mitme võimaliku asukoha vahel ning leida parim lahendus kogu kesklinna teema- ja detailplaneeringute kaudu.

Samuti oleks tulnud korraldada rahvaküsitlus selgete võimalike variantidega või vähemalt võimaldada linnakodanikel, huvirühmadel ja laiema ringi spetsialistidel arvamust avaldada. Seda aga ei tehtud.

Linnavalitsusel pole enamasti kombeks oma plaane juba algfaasis avalikkusega jagada. Avalikkusele saadetakse lühike pressiteade siis, kui kõik on otsustatud. Kas seda siis tähendabki heade mõtete linn?

Segadus planeeringutega

Kõikides Teise maailmasõja järgsetes Tartu linna planeeringutes kuni 2005. aastal Laine Jänese suunamisel kehtestatud üldplaneeringuni oli ette nähtud endise Kaubahoovi või siis praeguse lastepargi kvartali taashoonestamine ühiskondliku hoonega.

Et üks nendest kahest tühjast kvartalist tuleb hoonestada, on olnud 60 aasta jooksul püsivaimaid põhimõtteid, mis ootab elluviimist tänapäevani. Mitte ükski varasem planeering enne 2005. aasta üldplaneeringut ei näinud ette Magistri tänava platsi hoonestamist.

Teatavasti on uuemal ajal olnud kesklinna planeerimise aluseks oma ala parimate spetsialistide põhjalikult ette valmistatud ja 1995. aastal linnavalitsuse määrusega nr 74 kehtestatud vanalinna regenereerimisprojekti ja kesklinna osaüld-planeeringu korrektuur.

Selle järgi on ette nähtud säilitada Magistri tänava plats hoonestamata alana ning taashoonestada Kaubahoovi kvartal. See tähendab, et parim lahendus oli juba kandikul ette antud. Üldsus kiitis selle dokumendi põhimõtted samuti heaks ning eeldas selles esitatud mõistlike põhimõtete järjepidevat järgimist ka edasistes planeeringutes.

2004. aastal hakati tegelema kavandatavale hoonele asukoha leidmisega. Peale kümmekonna võimaliku asukoha kaalumist sai nii linnaplaneerimisosakonna kui ka raamatukogu ja kunstimuuseumi juhtkonna esimeseks eelistuseks Kaubahoovi kvartal ning tundus, et sellele otsusele ollakse üsna lähedal (vaata Tartu Postimees 21.09.2004).

Ootamatult ning oma motiive mitte põhjendades nõudis linnapea kohusetäitja Laine Jänes eelistatud asukohast loobumist.

2005. aastal võeti aga Laine Jänese survel kiirustades ja üldsusega vähe konsulteerides vastu Tartu linna üldplaneering, mis eelnevaid põhimõtteid põhjendamatult eirab. Selle meelevaldse üldplaneeringu tõttu olid ka praeguse linnavalitsuse käed uue hoone asukoha otsimisel seotud.

Kavandatava hoone detailplaneeringu kinnitamisel juhiti korduvalt otsustajate tähelepanu krundi ebasobivusele. Neid hoiatavaid argumente ei võetud kuulda.

Tõsised vastuargumendid

Kavandatavale hoonele leidub tunduvalt parem asupaik endises Kaubahoovi kvartalis Küüni, Poe, Vabaduse puiestee ja endise Kauba tänava vahel.

Teatavasti lammutati 1819. aastal valminud ning 1941. aasta lahingutegevuse käigus põlenud Kaubahoov kui vähepraktiline ehitis juba 1941. aastal. Selle madala ehitise originaalsel kujul rekonstrueerimine ei oleks tänapäeva oludes ilmselt jätkusuutlik lahendus.

Kaubahoovi kohal asuvat pargitaolist hõreda haljastusega roheala kasutavad linlased praegu vähe, sisuliselt on see otstarbetu tühermaa linna keskuses.

Just see krunt tuleks väärindada linna selle aastakümne olulisima kultuuriehitisega (raamatukogu ja kunstimuuseumi kasutusaktiivsus ja olulisus tartlastele on kindlasti mitu korda suurem kui Eesti Rahva Muuseumi võimalikul uuel hoonel linna perifeerias). Praegu «väärindatakse» Kauba- hoovi plats avaliku peldikuga (mis iseenesest on muidugi kiiduväärt tegu).

Magistri tänava asukoha vastu on väga tõsised planeeringulised, arhitektuurilised, aga ka praktilised argumendid.

1. Selles kohas pole Tartu ajaloos kunagi hoonestust olnud. Oleks absurdne ehitada kinni ajalooline vallikraavi ja turuplatsi ala olukorras, kus kesklinnas on kümneid praegu tühjana seisvaid, kuid enne Teist maailmasõda hoonestatud kvartaleid.

2. Ebamõistlikult pika ja kitsa põhiplaaniga krundi hoonestamine vanalinna äärel sulgeks viimase Emajõe poolt avaneva traditsioonilise hoonefrondiga vanalinnakvartali vaate. Vanalinn jääks uushoonest piiratuna «lukku», hoone hakkaks oma modernsete vormidega ümbruskonda lämmatama.

Ükskõik kui hea arhitektuurse lahendusega hoone ka ei tuleks, tihedalt vastu Vabaduse puiesteed surutuna ei avaneks sellele kuskilt häid perspektiivvaateid ning hoone ei paistaks üldises linnapildis silma. Oluline ühiskondlik hoone peab aga olema linnapildis selgelt nähtav.

3. Raekoja platsi ja Kaarsilla vaheline kitsas teelõik fooriga on juba praegu kujunenud autoliikluse pudelikaelaks, kus on pidevalt liiklusummikud. Uus suurobjekt selle kitsa koha lähedal suurendaks ummikuid veelgi.

4. Uues hoones planeeritud 54 kohaga maa-alune parkla on nendele asutustele ilmselgelt liiga väike. Rohkem aga asukoht ei võimalda. Parkimisprobleem kujuneks väga teravaks.

5. Kaoks ära seni linlaste poolt palju kasutatav mugav maapealne parkla. Isegi kui uues maa-aluses parklas kohti jätkuks, oleks sinna autot tunduvalt ebamugavam parkida, eriti kui parkimisaeg kujuneb lühikeseks.

Praegune avaparkla on hea lahendus, et vanalinnas kiiresti asjatoimetused korda ajada. Väga tähtis on ka lihtne parkimisvõimalus polikliinikus käimisel. Kui kaovad ära mugavad parkimiskohad, väheneb vanalinna asutuste ja äride külastatavus veelgi ning vanalinna allakäik tõmbekeskusena süveneb.

6. Kui hoone ehitatakse praegu kavandatavale asukohale Magistri tänaval, poleks Kaubahoovi kvartali krundi hoonestamiseks enam nii head kandvat ideed.

Kaubahoovi kvartal võib sellisel juhul jääda veel pikaks ajaks hoonestamata või hoonestatakse mitteväärilise funktsiooni ja arhitektuuriga ehitistega. Mõlemad variandid oleksid kesklinna kui terviku arengu seisukohast kahjulikud.

Võib nentida, et kõnealuse projekti lähtetingimused olid juba alguses valesti valitud ja projekti realiseerumisel on see ette ebaõnnestumisele määratud. Suur hulk maksumaksja raha kulutatakse ära ning tulemus saab sellegipoolest olla pigem vaid keskpärane hädavariant.

Igati parim asukoht

Endise Kaubahoovi kvartal oleks uuele linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi hoonele parim asukoht kõikide kriteeriumide alusel.

1. Optimaalne krundi suurus ja kuju – Magistri tänava krundist üle kahe korra suurem, võimalik lahedalt majutada nii raamatukogu kui kunstimuuseum.

2. Väga esinduslik ja praktiline asukoht keskuses linna peamise jalakäijate tänava ääres, mis tagab raamatukogule senisest rohkem avalikkuse tähelepanu ja külastajaid. Külastamine muutub lihtsamaks ka Riia tänava peamisest bussipeatusest tulijatele. Sõnaga – saavutataks maksimaalne avalik kasu.

3. Kultuuriasutustele sobiv linnakeskkond – krunt on ümbritsetud igast küljest alleedest, laiadest puiesteedest ning kagusuunas lastepargist. Hoonele avaneksid kaunid perspektiivvaated kolmest küljest (sh Ülejõelt ja Emajõe sildadelt), samamoodi hoonest linnale ja Emajõele.

4. Arhitektoonilisus, kokkusobivus ajaloolise kvartalite struktuuri ja linnailmega. Vastutustundlikult projekteeritud hoone võiks kujuneda kogu kesklinna dominandiks ja moodsa kvaliteetarhitektuuri sümboliks.

Alles peale sellise hoone valmimist võiks Tartut jälle õigusega kutsuda Emajõe Ateenaks (Ateena-võrdlus tuletatigi omal ajal nii Kaubahoovi kolonnaadidest kui linna kultuursest õhkkonnast).

Kuna varasema Bürgermusse seltsi- ja kultuurimaja kohale on nüüd ehitatud uus kaubamaja, oleks kaubanduse ja kultuuri tasakaalus hoidmiseks omakorda igati sobilik endise kaubahoovi kohale ehitada kultuuritempel.

5. Hea ligipääsetavus autoga Vabaduse puiestee Riia tänava poolsest laiemast osast ilma Raekoja platsi foori takistuseta.

6. Suure maa-aluse parkla rajamise võimalus, mis aitaks lahendada kogu kesklinna parkimisprobleeme. Parklasse sissesõit Poe tänavalt.

7. Praeguse linnaraamatukogu täies mahus üleviimisega uude hoonesse avaneks võimalus vabanevatesse Kompanii 3/5 ruumidesse majutada ruumikitsikuses ja üüripindadel olevad linnavalitsuse osakonnad ja allasutused. Teatavasti rekonstrueeriti praeguse raamatukogu põhihoone 1935.–1936. aastal just linnavalitsuse asutuste jaoks. Järjepidevus peaks olema igati tervitatav faktor.

Aeg tuleb maha võtta

Praegu pole veel hilja otsused kriitiliselt üle vaadata.

Kõigist eeltoodud argumentidest lähtuvalt teen ettepaneku peatada linnaraamatukogu ja kunstimuuseumi uue ühishoone arhitektuurivõistlus, samuti võtta arutlusele sellekohase praeguse, Magistri tänava ja Vabaduse puiestee vahelist ala käsitleva detailplaneeringu tühistamine ning vastava funktsiooniga detailplaneeringu algatamine endise Kaubahoovi kvartali Küüni, Poe ja Vabaduse puiestee vahelise ala kohta, samuti vastavalt muuta ka linna üldplaneeringut.

Üldplaneeringu muutmine on praegu niikuinii ettevalmistamisel.

Praegu pole veel hilja aeg maha võtta ja vastuvõetud otsused kriitiliselt üle vaadata ning leida senisest parem lahendus.

Tasuks vältida aastakümne suurimat viga linnaehituses ning pöörata see aastakümne suurimaks õnnestumiseks!

 

Tagasi üles