Avamise järel moodsa valguslahendusega pilke püüdnud Tartu Vabadussilla kaarel pole pool aastat enam värvid vahetunud, sest linna meelest kaotab erivärviline valgustus pidevalt vilkudes oma võlu.
Vabadussilla moodne valgusmäng seisab jõude
10. detsember 2010, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linna tänavavalgustuse eest vastutava Sven Ilvese sõnul pole sillakaarel tuled vahetunud enam mitu kuud. Miks, seda Ilves öelda ei tahtnud.
«Sellele küsimusele jään ma vastuse võlgu, aga öeldi nii, et oleks parem, kui oleks ühesugune valgus,» lausus Ilves. Samuti ei soovinud ta esialgu avaldada, kes sellise käsu andis, kuid tunnistas lõpuks siiski, et otsus tuli ülevalt poolt.
«See ei olnud otsus, vaid soovitus. Kui tuled kogu aeg vilguvad, harjuvad inimesed ära ega pööra enam tähelepanu, aga pidupäevadel võiks sild olla küll natuke teistmoodi,» selgitas valgustusspetsialist ja lisas, et tuled peaks kaarel taas vilkuma hiljemalt järgmisest nädalast ja jäävad põlema kuni kolmekuningapäevani. Järgmine kord võiks süsteemi sisse lükata vabariigi aastapäeval.
«Mina sooviksin, et värvid võiks vahetuda riiklikel pühadel. Inimestel oleks siis peomeeleolu ja eriline tunne,» lisas Ilves.
Maitse asi
Kellelt niisugune korraldus siiski tuli, jäi esialgu selgusetuks, sest ka Ilvese otsene ülemus, linnamajanduse osakonna juhata Rein Haak kinnitas, et tema pole sellega seotud. «Ma pole täpselt kursis, aga osakonnajuhataja sellist käsku ei andnud,» ütles Haak.
Lõpuks võttis vastutuse endale abilinnapea Margus Hanson. «Jõudsime otsusele ühise mõttetöö tulemusena, aga ettepaneku tegin mina,» tunnistas Hanson ja lisas, et otsus tehti pool aastat tagasi. Abilinnapea sõnul on tegu maitse asjaga.
«Kas see on disko või tänav? Praegu katsetame ühesuguse valgusega. Võib-olla on see ikkagi sillale kohasem ja eriti jõulukuul on sobilik, kui seal pole väga intensiivset värvidemängu,» ütles Hanson, asudes sellega Ilvese seisukohast erinevale positsioonile.
Kohalikke ei häiri
Et ettepanek tuledemäng sillakaarel ära lõpetada võis tulla hoopis kohalikelt elanikelt, Hanson välistas. «Kui te vihjate linnapea käsule, siis ei,» ütles Hanson.
Ka Ujula Konsumi teises tiivas korterit üüriv linnapea nimetas seoste tõmbamist võimatuks. «Nalja teete või? Mis küsimus see on? Mul on küll aknad ka jõe poole, aga need jäävad seljataha,» lausus Urmas Kruuse. «Mingil hetkel naine ütles küll, et tuled ei vahetu enam, aga ma ei pööranud sellele tähelepanu.»
Samas tunnistas Hanson, et silla avamise järel oli kaare pidev tuledemäng paljudele üllatus ning mitmeski kommentaaris irooniavarjund sees. «Ja mina jagan seda. Mulle meeldib ikkagi selge ja puhas värv,» ütles Hanson.
Küsimusele, miks siis üldse otsustati erivärvilise lahenduse kasuks, kui suurema osa aastast süsteem ei tööta, vastas abilinnapea, et tema otsustajate hulgas ei olnud ega tea, mis kaalutlustel see tehti.
Sillaehituse ajal linna valgustusega tegelenud Lembit Rajangu sõnul taheti kaare kuju kuidagi välja tuua ning siis tuli ka mõte, et valgustus võiks värve vahetada.
«Ma ei tea, mis värvi seal nüüd hoitakse, sest pole pool aastat sealt üle sõitnud, aga kui kõik valmis sai, oli tulemus väga efektne,» ütles Rajangu ja lisas, et värvivahetuse intervalli saab programmiga muuta. «Seal saab väga lihtsalt igasugu trikke teha.»
Sillakaarel on 140 LED-lampi, mis läksid maksma 140 000 krooni.