Kui tavaline vangivalvur võib eripensionist ainult unistada, siis Tartu vangla direktor Kalev Ilves võttis eelmise aasta sügisel kätte ja käis vähem kui pool aastat tööl politseiametis, et vormistada endale kopsakas eripension.
Vanglajuht läks eripensioni saamiseks pooleks aastaks tagasi politseisse
10. detsember 2010, 00:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastavalt politseiteenistuse seadusele saab eripensioni siis, kui staaži on 50-aastaseks saades vähemalt 20 aastat. Kalev Ilvest ei lahutanud pensionist mitte staaž, vaid vanus – 50. eluaasta lähenedes peataski mees mõneks ajaks töö vanglajuhina ja naasis politseisse, et juubeli kukkudes endiselt politseis teenida.
2007. aastal siseministeeriumile alluvast politseist justiitsministeeriumi haldusalas oleva Tartu vangla juhiks siirdunud Ilvesel jagub politseistaaži rohkem kui 33 aasta jagu, sest 1990ndate algul arvestati üht aastat politseis kolmena. Seega teenib Ilves eripensioni 75 protsenti oma kunagisest Võru prefekti palgast ja see summa jääb Postimehe arvestuste kohaselt 10 000 ja 20 000 krooni vahele.
Ilves töötaski politseiameti vastloodud liiklusmenetlustalituses tavalise spetsialistina mullu septembrist tänavu 21. veebruarini ja lahkus siis omal soovil. Vaid mõni päev varem ehk 18. veebruaril tähistas Ilves ümmargust 50 aasta juubelit, mil ülemuse soojale käepigistusele lisandus teadmine, et välja on teenitud eripension.
Sünnijärgne eelis
Selles, et Ilves on olnud keerulistel aegadel tubli politseinik, ei kahtle keegi. Iseasi, kas ka mõni tavaline, vahepeal Soomes ehitamas käinud tubli endine politseikonstaabel saaks ajutisele tööle politseiametisse, et teenida välja eripension. Ilvese alluvad Tartu vanglas ei hakka niikuinii mingit eripensioni saama.
Võib-olla paistab olukord mõne staažika vangivalvuri jaoks selline, et ülemus tegi triki ja saab eripensioni, aga tema ei saa? «Vaadake, igaüks saab minna õppima, igaühel on võimalus karjääriredelil tõusta, panustada, pingutada,» kommenteeris Ilves. «Minu arust te teate väga hästi, et juba sündides ei ole inimesed võrdsed. Selleks et kuhugi jõuda, peab natuke pingutama, midagi tegema. Või ei ole nii?»
Ilves sai konkursivabalt tööle politseiameti liiklusmenetlustalitusse palgaga 26 000 krooni.
Tartu vangla direktori kohale Ilvese politseis «käimise» ajaks uut konkurssi ei kuulutatud, direktori kohusetäitjana täitis vahepeal tema tööülesandeid muidu justiitsministeeriumi sisekontrollitalituse juhatajana töötav Rait Kivimets.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja ütleb, et Ilves määrati ametisse, sest ta on suurte kogemustega endine politseiametnik, kes aitas liiklusmenetlustalitusel tööle panna täiesti uut üksust ehk liiklusmenetluskeskust. See keskus tegeleb kiiruskaamerate fikseeritud rikkumistega.
Ilvest guugeldades leiab märgi tema vahepealsest viibimisest politseiteenistuses ühe laskmisvõistluse protokollis.
Politseiameti peadirektor Raivo Küüt ütles, et Ilves võeti politseiametisse tööle kindlatest kriteeriumidest lähtudes. «Meil oli vaja tööle saada liiklusmenetluskeskus, mis töötab täna hästi, ja sellesse andis olulise panuse ka Kalev Ilves,» lausus Küüt. Ta lisas, et Ilvest poleks palgatud, kui poleks loodud uut keskust.
Postimehe küsimusele, kas vahepeal vangivalvurina töötanud reapolitseinikul tekib samasugune võimalus eripension välja teenida, vastas Küüt: «Tööle võetakse sel põhjusel, et organisatsioonil on vaja tööle võtta. Kui vajadus on olemas, siis võetakse. Kui vajadust ei ole, siis loomulikult ei võeta.»
Puhas kokkusattumus
Ilves ise ütles, et kui ta läks 2007. aastal Tartu vanglat juhtima, jäi tal kokkulepe, et töötab vangladirektorina viis aastat. «Kui mind justiitsministeeriumi haldusalasse tööle võeti, siis ei olnud teada, et siseministeeriumi haldusalas tuleb politsei ja piirivalve ühendasutus,» lausus ta. «Oli plaanis töötada vanglajuhina viis aastat ja minna tagasi politseisse.»
Jaanuarist kehtib aga politsei- ja piirivalveseadus ja selle järgi oleks Ilves kaotanud oma 33-aastase politseistaaži. «Otsustasingi siis, et lahkun Tartu vanglast töölt, ja vanad kolleegid leidsid, et minu kandidatuur politsei- ja piirivalveameti liiklusmenetlustalitusse on sobiv.»
Samal ajal toimusid aga Ilvese väitel justiitsministeeriumis protsessid, mille käigus liigutati vangladirektoreid ajutiselt tööle ministeeriumi ja samal ajal toodi ministeeriumi töötajaid Tartu vangla ametikohtadele. «Seda parema koostöö saamise mõttes,» rääkis ta.
Ilves tunnistab keerutamata, et üks tema politseisse siirdumise põhjusi oli soov saada vormistatud eripension. «Ma usun, et kui te oleksite teeninud 33 aastat ja kaks kuud politseis ja teile on lubatud taasiseseisvumise alguspäevadest peale, et sinu töötulemus päädib eripensioniga, siis ei ole vist päris mõistlik sellest loobuda,» lausus Ilves. «Kas teie oleksite loobunud?»
Seadus ütleb
50-aastaselt tekib õigus väljateenitud aastate pensionile politseiametnikul,
• kes oli seaduse jõustudes politseiteenistuse seaduse alusel politseiteenistuses,
• kes oli vahetult seaduse jõustumisel ja alusel nimetatud ametisse politseiametnikuna ja
• kellel oli vähemalt 20-aastane käesolevas seaduses sätestatud politseiteenistuse staaž.
Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsendi võrra tema pensioni arvestamise aluseks olnud ametipalgast, kuid maksimaalselt kuni 75 protsendini vastavast ametipalgast.
Allikas: politseiteenistuse seadus